Musta metsa ikoon on ohus: Käokell võitleb ellujäämise eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Schwarzwald-Baari linnaosas on käimas kägude kriis. Traditsioon, turumuutused ja UNESCO staatus fookuses.

Der Schwarzwald-Baar-Kreis erlebt eine Krise bei Kuckucksuhren. Tradition, Marktveränderungen und UNESCO-Status im Fokus.
Schwarzwald-Baari linnaosas on käimas kägude kriis. Traditsioon, turumuutused ja UNESCO staatus fookuses.

Musta metsa ikoon on ohus: Käokell võitleb ellujäämise eest!

Käokell, tõeline osa Schwarzwaldi traditsioonist, tähistab tänavu oma 175. juubelit. Kuid hoolimata sellest uhkest juubelinumbrist ei löö tööstuse süda enam nii tugevalt. Nagu Švaabi ajaleht Aruannete kohaselt on mehaaniliste ajanäitajate müük languses, mis ei tekita probleeme mitte ainult tootjatele, vaid ka piirkondlikule turismile.

Käekella populaarsus suveniirina on varem meelitanud ka selliseid kuulsusi nagu prints William ja hertsoginna Kate. Eriti oluline on USA turg, kus paljud käsitsi valmistatud kellad leiavad oma tee. Black Forest Watchi assotsiatsioon (VdS) hindab aastaseks müügiks umbes 150 000 tükki. Kuid märgid viitavad tormile: esimees Jürgen Clute on märganud müüginäitajate olulist langust, mis on peamiselt tingitud sellest, et Schwarzwaldi külastajate käsutuses on vähem raha.

Traditsiooniline käsitöö on ohus

Väljakutse ulatub veelgi kaugemale: mõned ettevõtted on viimastel aastatel pidanud sulgema, mis tekitab käsitööle ja sellega seotud kultuurile täiendavat pinget. Selle vastu võitlemiseks kavatseb tööstus tunnistada kägu kella UNESCO vaimse kultuuripärandina. See algatus peegeldab soovi hoida käekella traditsiooni elus.

VdS on loonud ka oma pitseri kellade päritolu kontrollimiseks, et rõhutada toodete kvaliteeti ja päritolu. Kui kellassepad on juba üleriigilises vaimse kultuuripärandi nimekirjas, siis kägu kella tootmist veel ei ole.

Loomingulised uuendused ja tähelepanuväärsed installatsioonid

Allakäiguoht on leidnud ka loomingulise väljenduse. Lisaks klassikalise disainiga kägukelladele on nüüd saadaval erksates värvides moodsad versioonid ja mõned, mis on varustatud kvartsliigutustega. Kunstnikud, nagu Stefan Strumbel, katsetavad disainilahendustega, mis ühendavad traditsioonilise meisterlikkuse kaasaegse arusaamaga kunstist. Tema koljukaunistustega kukekellad tekitavad segadust.

Veel üks tipphetk on Tribergis asuv maailma suurim käokell, kus elab muljetavaldav 150 kg lind. Erakordne töö ei meelita mitte ainult turiste, vaid on ka Schwarzwaldi pärandi ja identiteedi sümbol.

Põnev on ka käokella pikk ajalugu. Esimene märkimisväärne arendus pärineb aastast 1850, mil Robert Gerwig esitles edukat disaini. Gerwig polnud mitte ainult insener, vaid ka raudtee-ehituse teerajaja, kes muu hulgas ehitas Schwarzwaldi raudtee. Kellasseppade elamusmaailmades saavad huvilised kogeda puidu ja laki eksimatut lõhna ning mõista, kui palju meisterlikkust igas kellas peitub.

Käokell – tükike kodust, mis kõigist väljakutsetest hoolimata jääb Schwarzwaldi kultuuri äärmiselt oluliseks osaks. Tööstusel ja selle esindajatel on selge plaan viia traditsiooniline kell heasse tulevikku, sest armastus kella vastu on katkematu ja käsitöö väärib edasi elamist.