Jalutage Schwenningeni metsas: olukord on nii ohtlik!
14. juunil 2025 kutsub infomatk läbi Schwenningeri metsa arutlema säästva metsatöö üle.

Jalutage Schwenningeni metsas: olukord on nii ohtlik!
Schwenningeri mets kutsub 14. juunil 2025 põnevale infomatkale ning see on võimalus, mida looduse- ja metsasõbrad kasutamata ei tohiks. Metsaameti juhataja asetäitja Roland Brauneri ja ringkonnametsniku Alexandra Preisi juhtimisel ootab osalejaid informatiivne ringkäik läbi Villingen-Schwenningeni ümbruse metsade. Meeskonda toetab praktikant Jana Kirchner. Jalutuskäigu põhiteemad ulatuvad raiet puudutavatest küsimustest metsas vaba aja veetmise võimaluste ja huvitavate mälestusmärkideni, nagu sõjamälestis.
Ekskursiooni tipphetk on Natzentali ulukikaitseala, mis ulatub üle 4,5 hektari ja pakub elupaika metssigadele ja praegu 17 loomast koosnevale punahirvepopulatsioonile. Terve populatsiooni säilitamiseks on metsamees mõnikord sunnitud reguleerima laskmise teel. Metsaamet teeb koostööd ka Bad Kissingeni metsafirmaga, et vältida loomade sugulusaretust. Siiski on ka raskusi, sest metsavahid peavad üha enam arvestama jalutajate agressiivsusega, eriti mis puudutab reeglite rikkumist.
Metsamajandus kliimamuutustes
Metsa eest vastutavad isikud ei seisa silmitsi ainult elusloodust mõjutavate väljakutsetega. Kliimamuutused toovad kaasa täiendavaid probleeme, sealhulgas tormid ja kahjurid, näiteks kardetud kooremardikas. “Midagi on toimumas,” võiks peaaegu öelda, sest puuliigi valikut mõjutavad ka temperatuuri tõus ja põud. Aastate 2023-2030 rajooniraamatu raames määratakse arengukavad ja sobivad puuliigid. Selleks, et metsad oleksid kliimale vastupidavad, otsime ka nn Z-puid, mis on eriti vastupidavad.
Säästva metsamajandamise olulisust ei näita mitte ainult kohalik umbes miljoni euro suurune puidumüük aastas, vaid ka globaalsed kliimakaitse väljakutsed. Katowice metsadeklaratsioonis nõustus rahvusvaheline üldsus metsade ja puidukasutuse tähtsuses rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Saksamaal säilitavad säästvalt majandatud metsad ligikaudu 1169 miljonit tonni süsinikku ja seovad puude kasvu kaudu aastas 40 miljonit tonni CO2. Pariisi kliimaleppe eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus ja metsad mängivad selles keskset rolli, eraldades igal aastal üle 11% ELi heitkogustest.
Metsa majandamise edendamine
Teine oluline samm metsandusliku vastutuse toetamisel on rahastusprogramm “Kliimaga kohandatud metsamajandus”. Selle algatuse eesmärk on toetada metsaomanikke kliimamuutustele vastupidavate metsade säästval majandamisel. Seni on selle programmi vahendite järele olnud suur nõudlus, seega on eraldatud vahendid juba ära kasutatud. Vastutavad ministeeriumid aga rõhutavad, et kliimakindlad metsad mitte ainult ei seo CO2, vaid pakuvad ka palju muid ökosüsteemiteenuseid, nagu elurikkuse kaitse ja toorpuidu pakkumine.
Metsade majandamise väljakutsed on mitmekesised. Olgu siis tingitud kliimamõjud, konfliktid puhkekasutajatega või vajadus kohandatud metsamajandamise järele – metsaametid on oodatud vastuseid otsima. Arutelu metsade tuleviku üle on täies hoos ja eelseisev jalutuskäik pakub suurepärase võimaluse selles dialoogis aktiivselt osaleda.
Lisateavet metsa majandamise ja rahastamisvõimaluste kohta leiate otse BMEL veebisaitidelt ja FNR-waldmanagementprogrammes.