Vaidlus Kirchwegi üle: kogukond nõuab avalikustamisõigusi ette

Vaidlus Kirchwegi üle: kogukond nõuab avalikustamisõigusi ette

Schwenningenis on asjad kihavad: vaidlus eratee üle tekitab kogukonnas palju elevust. Vastutajad kavatsevad selle avalikuks kuulutada – see samm viib omanikud Jürgen Klemmi ja Claudia Hogenhuisi barrikaadidele. Geoportaali Baden-Württembergi andmetel on Kirchweg, mis jookseb osaliselt üle nende kinnistu aadressil Hauptstrasse 43, tähistatud privaatteena, millel on mitteresidentidele mõeldud sissesõidukeelusild. Konflikt tekkis siis, kui naabruses oli käsil ehitusprojekt ja kaks majaomanikku tundsid muret võimalike ehitustehnika kahjude pärast. Lõpuks selgitasid nad oma advokaadiga, et omanikena vastutavad nad igasuguse kahju eest.

Järgnes vastasseis kogukonnaga, kes pidas kirikuteed avalikuks. See nõue põhineb Rooma õiguses sisalduval kontseptsioonil, mida tuntakse kui "mälestuslikku aegumist". Kogukond väidab, et rada on aegade algusest peale pidevalt kasutatud ja seetõttu on tekkinud avalik õigus. Oma positsiooni tugevdamiseks viitab see rajooniatlasele aastatest 1872–1875, mille eesmärk on anda tõendeid selle kasutamise kohta. Nad lähtuvad oma argumendist otse Rooma õiguse tuumast, mis on olnud osa Saksa õigusest kõrgest keskajast, mida toetavad germaani traditsioonid ja õigussüsteemi areng sajandite jooksul, nagu on selgitatud Wikipedias).

Õigusvaidlus jõuab pea peale

Klemm ja Hogenhuis seevastu näevad end õigusinstitutsiooni ohvritena, mida nende arvates kuritarvitatakse. Nad kardavad sundvõõrandamist ilma piisava hüvitiseta. Nende argumendid põhinevad muuhulgas 1970. aastatel registreeritud ostueesõigusel ja 1998. aastal vallapoolsel pakkumisel raja osta, mis lükati tagasi. Esimene kohtuistung, mis viis vaidluse kohtunikupinki, lõppes kohtuvälise lahenduse soovitamisega – see aga ei realiseerunud. Järgmisel kohtumisel küsitleti kahte vanemat tunnistajat, kes pidid andma tunnistusi kirikutee kasutamisest enne 1964. aastat.

Tulemus oli üllatav: kohus otsustas, et kirikutee on eratee, mitte avalik tee. See kohtuotsus ei ole aga veel lõplik ja selle peale on võimalik edasi kaevata. Linnapea Ewald Hoffmann ütles, et vald tahtis seda otsust hoolikalt oodata, enne kui järgmise sammu astub.

See teema loob kogukonnas palju sidemeid. See seob tolleaegse Saksa õiguse aspektid tänapäevaste väljakutsetega ja näitab, kui sügavalt on ajaloos põimunud meie õigusemõistmise juured. Otsusel, kas kirikutee liigitada avalikuks või eraviisiliseks, võib olla omanikele ja kogukonnale kaugeleulatuvad tagajärjed. Kuni selle ajani on vaidlus endiselt kuum teema, mis on jätkuvalt arutelu allikas.

Arvestades õiguslikku keerukust, on Schwenningeritel ilmselt hea uurida neid igapäevaselt puudutava õiguse ajaloolisi aluseid. Lõppkokkuvõttes on era- ja avaliku õiguse vahelised segadused aktuaalsed mitte ainult Schwenningenis, vaid kõikjal, kus omandiõigus ja kasutamine põrkuvad.