Stuttgart kriisis: rahvaarv jätkab dramaatilist langust!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Stuttgartis registreeritakse elanike arvu pidev langus, mida mõjutavad negatiivne rändesaldo ja demograafilised tegurid.

Stuttgart verzeichnet einen kontinuierlichen Rückgang der Einwohnerzahl, beeinflusst durch negative Wanderungsbilanz und demografische Faktoren.
Stuttgartis registreeritakse elanike arvu pidev langus, mida mõjutavad negatiivne rändesaldo ja demograafilised tegurid.

Stuttgart kriisis: rahvaarv jätkab dramaatilist langust!

Kahanemise trend on Stuttgardis märgatav. 30. juuni 2025 seisuga oli linna elanike arv 606 682, mis on 2024. aasta lõpuga võrreldes vähenemine 2652. Tegemist on neljanda järjestikuse elanike arvu langusega, eelneva kuue kuu langused jäid 300 ja 500 inimese vahele. Selle negatiivse arengu põhjused on keerulised ja eelkõige mängib keskset rolli rändesaldo. Staatsanzeigeri andmetel lahkus linnast 2235 inimest rohkem kui sisse kolis. Eelmisel aastal oli sisseränne siiski positiivselt arenenud.

Eriti märgatav on sisserände vähenemine välismaalt. Esimest korda pärast 2021. aastat kolis Stuttgartist välismaale rohkem inimesi kui linna saabus immigrante. Sisserände saldo oli miinus 85, eelmisel aastal aga plussis. Langusele aitavad kaasa ka demograafilised tegurid: iga 2609 sünni kohta on 3026 surma. Lisaks langes Stuttgardis veidi välismaalaste osakaal 28,3 protsendini ning Saksamaa kodanike arv vähenes 906 võrra, välismaalaste arv aga 1746 võrra. Positiivne on aga see, et esimesel poolaastal sai Saksamaa kodakondsuse 1756 inimest – see on oluliselt suurem näitaja võrreldes eelmise aastaga.

Rahvastikutrendid Euroopas

Stuttgardi arengud peegeldavad paljudes Euroopa riikides täheldatud suuremaid suundumusi. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri andmetel on immigratsioon ELi rahvastiku kasvule märkimisväärselt mõjutanud alates 1992. aastast. Täpsemalt, aastatel 2000–2016 moodustas sisseränne ligikaudu 81,5 protsenti ELi rahvastiku kasvust. Proportsioonid on Euroopa piires väga erinevad: näiteks Austrias põhjustas sisseränne 95,7 protsenti rahvastiku kasvust, Prantsusmaal oli see osakaal palju väiksem – 28,7 protsenti.

Saksamaa, Itaalia ja Portugali rahvaarv on kasvanud tänu suuremale sisserändele kui loomulikud muutused. Teistes riikides, nagu Poola ja Slovakkia, kasvab rahvaarv loomuliku iibe tõttu vaatamata negatiivsele rändesaldole.

Andmed rände kohta Euroopas

Rändesaldo määra avaldab Eurostat ja see on 2023. aastaks riigiti jaotatud. Need Statista kaudu kättesaadavad andmed aitavad paremini mõista rännetrende ELis. Viimane avaldamine toimus 11. juulil 2024 ja andmed kehtivad tänaseni.

Stuttgardi praegune areng annab ülevaate väljakutsetest, mida linnavalitsus peab ületama. Eks ole näha, kuidas need suundumused jätkuvad ja milliseid meetmeid võetakse linna elukvaliteedi tagamiseks ja edasise rände ärahoidmiseks.