Frankfurdi mikrobioloog võitleb surmavate bakterite ja resistentsuse vastu

Frankfurdi mikrobioloog võitleb surmavate bakterite ja resistentsuse vastu

Mis Frankfurdis toimub? Linn on tuntud mitte ainult oma muljetavaldava silueti, vaid ka oluliste mikrobioloogiaalaste uurimisprojektide poolest. Nende arengute eesotsas on Volkhard Kempf, tunnustatud mikrobioloog, kes on juhtinud ülikooli kliinikumi mikrobioloogia ja haiglahügieeni instituuti alates 2009. aastast. Ta lõpetas õpingud Würzburgis ja Oxfordis enne habilitatsiooni Tübingenis. Ta on alates 2019. aastast ka föderaalse tervishoiuministeeriumi haiglahügieeni komisjoni aktiivne liige ja juhib Robert Kochi Instituudi nimel konsultatsioonilaborit [faz.net].

Kempf ja tema meeskond uurivad igal aastal umbes 200 000 proovi, sealhulgas haavatampooni, mäda, uriini ja verd. Oma töös kohtab ta iga päev baktereid ja viiruseid, mis on igapäevaelus kõikjal – õhus, vees ja pindadel. Eriti torkab silma Kempfi väide, et laboris on nakatumisoht väiksem kui metroos, sest laboritöötajad teavad täpselt, millega tegu.

Uurimistöö fookuses: Bartonella bakterid

Üheks Kempfi uurimistöö põhifookuseks on Bartonella perekonda kuuluvad bakterid. Need patogeenid võivad kanduda kassidelt või koertelt inimestele ja on muu hulgas vastutavad kasside kriimustushaiguse eest. Erilist tähelepanu tõmbab aga Peruus Andide kõrgel kõrgusel esinev bakter Bartonella bacilliformis, mida levitavad liivakärbsed. See põhjustab Oroya palavikku ja suhteliselt vähe uuritud Carrióni haigust. Kempf on juba selgitanud selle patogeeni kohta kaks peamist bioloogilist põhimõtet, mis võivad potentsiaalselt viia uute ravimeetoditeni.

Multiresistentsete bakterite ajal muutub probleem veelgi plahvatuslikumaks. Antibakteriaalne resistentsus kasvab kogu maailmas ja on ülioluline, et kogukond tegeleks nende väljakutsetega. Analüüsi ncbi.nlm.nih.gov kohaselt kujutavad RNA-viiruste ja antibiootikumiresistentsete bakteriaalsete patogeenide põhjustatud pandeemiaprobleemid ohtu tänapäevasele tervishoiule. Siluetile pühendununa tuleb ka siin läbi mõelda – kontseptsioon "Üks tervis" nõuab terviklikke hügieeni- ja nakkuste ennetamise strateegiaid.

Võitlus vastupanu vastu

Antibiootikumid on paljude bakteriaalsete infektsioonide raviks hädavajalikud. Kuid nende efektiivsus väheneb pideva resistentsuse arengu tõttu. Föderaalne Narkootikumide ja Meditsiiniseadmete Instituut (BfArM) on seda tunnistanud ja on aktiivselt pühendunud nende ohtudega võitlemisele. 2008. aastal käivitatud Saksamaa antibiootikumiresistentsuse strateegia (DART) eesmärk on vähendada resistentsust ja suurendada teadlikkust antibiootikumide õigest kasutamisest. Nagu [bfarm.de](https://www.bfarm.de/DE/Aktuelles/Themendossiers/Antibiotika Resistanceen/_node.html) selgitab, annab haiglahügieeni komisjon regulaarselt välja soovitusi haiglanakkuste ennetamiseks, et tulla toime tervishoiu väljakutsetega.

Kempfi jaoks ei ole igapäevaelu teadustöös ainult teoreetiline. Ta on ka harjutav sõudja ja veedab palju aega vees. Ta käib kanuuga viis kuni kuus korda nädalas. Ta mõtleb sageli vees leiduvatele pisikutele, eriti kui ta reoveepuhastist mööda sõuab. Vastikus või visadus – Kempfi jaoks on see motivatsioon jätkata võitlust ohtlike bakterite ja resistentsete patogeenidega.

Põnev on see, kuidas Kempf ühendab mikrobioloogia väljakutsed ja elementaarse hügieeni vajaduse tervishoius. Pikemas perspektiivis võib tema pühendumus olla otsustav sellele, kuidas tulevased põlvkonnad nakkushaigustega toime tulevad. Jääb põnev näha, millised uued arusaamad ja lähenemisviisid tema uurimistööst ilmnevad.