Vargus unes: tundmatu mees rüüstab Altöttingis eraaeda

Vargus unes: tundmatu mees rüüstab Altöttingis eraaeda

Pärast 9. augusti öösel toimunud jultunud vargust palus Altöttingi politsei avalikkuse abi. 28-aastane elanik puhastas Schlotthamer Strassel asuva eraaia kella 3–3.30 vahel. Tundmatu kurjategija varastas suure hulga esemeid. Siia kuuluvad erinevad kodukaubad, riided, naiste jalgratas ja isegi kolm lampi, millega oleks saanud pärast päikeseloojangut vabas õhus varju anda. Juhtum on tekitanud elanikes muret, kuna seni ei ole süüdlase kohta tõendeid leitud, mistõttu politsei pöördus tunnistajate apellatsiooniga. Kõik, kes on midagi näinud, võivad võtta ühendust Altöttingi politseijaoskonnaga telefonil 08671/96440.

Sündmus tõstatab mõningaid küsimusi ohutuse kohta elurajoonides. Ööpimedus ja tunnistajate vähesus muudavad süüdlasel praegu hõlpsaks avastamata jääda. See võib viidata ka piirkonna suuremale ohutuse probleemile, millega peaks tegelema mitte ainult politsei, vaid ka kogukond.

Turvaolukord elukeskkonnas

Kui rääkida kohalikust turvalisusest, ei ole esiplaanil ainult sissemurdmine. Oma osa mängivad ka psühholoogilised aspektid, eriti kui tegemist on traumadega, mida sellised juhtumid võivad põhjustada. Onno van der Harti, Ellert Nijenhuisi ja Kathy Steele'i 2006. aastal välja töötatud struktuurse dissotsiatsiooni teooria näitab, kuidas traumaatilised kogemused, eriti korduvate ähvarduste kaudu, võivad mõjutada inimeste käitumist ja tundeid. Kui naabrid ei tunne end enam turvaliselt, võib see suurendada psühholoogilist survet ja avaldada tõsist mõju nende igapäevaelule. Hirmu olemasolu võib põhjustada distantseerumist tavapärastest rutiinidest.

Selliste rünnakute ohvrid võivad kogeda mitmesuguseid reaktsioone, alates emotsionaalsest ebastabiilsusest kuni enesehinnangu kaotuseni. See kehtib eriti siis, kui selliseid kogemusi esineb sagedamini, sest teooria kirjeldab isiksuse killustumist. Inimesed võivad lülituda erinevate emotsionaalsete seisundite vahel või neil võib isegi olla raskusi igapäevaste sündmuste mäletamisega.

Turvariskide vastu tegutsemine

Samas oleks mõttekas võtta kasutusele ennetavad meetmed. See võib toimuda naabrivalve või turvavalgustuse ja -kaamerate paigaldamisena probleemsetesse kohtadesse. Ohutuskäitumise kohta teabeürituste pakkumine võiks samuti tõsta elanike teadlikkust.

Praegune olukord võiks olla äratuskellaks, et tõsta turvateadlikkust ühiskasutatavates eluruumides. Oluline on, et naabruskond hoiaks kokku ja seisaks üksteise eest – ainult nii tunnevad kõik end elukohaga rohkem seotuna. Kindlasti kasutab politsei ka edaspidi kõiki olemasolevaid ressursse süüdlase leidmiseks ja edaspidiste intsidentide ärahoidmiseks.

Ennetustöö sissemurdmiste vallas on igas kogukonnas väga oluline. Jääb üle loota, et elanikkond ei osale mitte ainult aktiivselt teabe jagamises, vaid on valmis end ka turvalisuse küsimustes harima. Väike lisaettevaatus ei tee ju kunagi paha.