Noarünnak Aschaffenburgis: kohtuotsus pärast surmaga lõppenud päevahoiu tragöödiat!

Noarünnak Aschaffenburgis: kohtuotsus pärast surmaga lõppenud päevahoiu tragöödiat!

Aschaffenburgi piirkonnakohtus alanud protsessil 2025. aasta jaanuaris Schöntali pargi lasteaiarühmas noa välja tõmbanud 28-aastase noormehe üle on sündmused ühtaegu šokeerivad ja traagilised. Afganistani päritolu süüdistatav on kohtu all mõrvas, mõrvakatses ja muudes kuritegudes. Riiki vapustanud jõhkras rünnakus hukkusid kaheaastane poiss ja 41-aastane mees; Vigastada said ka väike kaheaastane tüdruk, 73-aastane ja õpetaja. Sellest teatas br.de.

Kohtualuse avaliku kaitsjana selgitas ta, et tema kaitsealune põdes paranoilist skisofreeniat ja oli kuriteo toimepanemise ajal raskelt vaimuhaige. Riigiprokuratuur kinnitas aruandes, et süüdistatavat peetakse ebakompetentseks, mis kajastub süüdistuses. Lisaks selgele mõrvasüüdistusele taotleb prokuratuur ka kaitsemenetlust, mille käigus eeldatakse kohtualuse lõplikku paigutamist kohtupsühhiaatriaasutusse. Juhtumite täielikuks selgitamiseks on kavandatud kuus päeva läbirääkimisi 30. oktoobrini.

Sissevaateid vägivallatseja psüühikasse

Kaitsja kirjeldas tegu "hullu teona" ja ei soovitanud kannatanutelt vabandada. Süüdistatava sõnul oli ta rünnaku hommikul tarvitanud viina, kokaiini ja kanepit. Selline käitumine peegeldab haavatavat psüühikat, mis oli politseile märgatav juba enne Aschaffenburgi kuritegu. 2023. aastal ebaõnnestus ka katse teda riigist välja saata ning väidetavalt ähvardas ta 2024. aasta augustis lihunikunoaga varjupaiga majutuskohas toakaaslast, mis tekitab täiendavaid küsimusi tema vaimse stabiilsuse kohta, näiteks Maailm teatatud.

Selle kohtuprotsessi eriti silmatorkav detail on asjaolu, et kui süüdistatavat juhtumite kohta küsitleti, rääkis ta "dementsetest häältest", mis väidetavalt sosistasid talle kuriteo toimepanemise ajal. Kirjeldus, mis maalib pildi segadusse sattunud sügavalt rahutu meelega. Siin on ka sügav sotsiaalpsühholoogiline kontekst, sest 2023. aasta ametlik laste- ja noortestatistika näitab, et πολλές juhtudel suurendab laste ohtu psühholoogiline väärkohtlemine. 36% juhtudest diagnoositakse psühholoogiline väärkohtlemine esmakordselt; murettekitav statistika, mis annab märku tungivast vajadusest tegutseda, nagu see Rahvusvaheline uurimiskeskus näitab.

Mõjutatud ellujäänud, kelle saatust argpükslik rünnak igavesti iseloomustas, osalevad menetluses kaashagejatena. Nende hulgas on ka viga saanud tüdruku isa, kes oli süüdistuse ettelugemisel silmanähtavalt ärritunud. Sündmus on jätnud peale otseste ohvrite ka kogu riigi õudusseisu, mis kajastub juba eelseisva valimiskampaania poliitilistes debattides.

Praegusel raskel ajal tekib sageli küsimus: mis saab ühiskonnast, kui kõige haavatavamate, eriti laste kaitse on ohus? Kohtuprotsess annab traagiliselt platvormi vaimse tervise ja vägivallakaitse teemade üle mõtisklemiseks ning vajalike sammude astumiseks selliste kuritegude ennetamiseks tulevikus.