Suche
Katse pärast noarünnakut lasteaialaste vastu: hullus või haigus?
Kohtuprotsess Aschaffenburgis mehe vastu pärast surmaga lõppenud noarünnakut päevahoiu lastele; Süüdistus: mõrv, vaimuhaigus.
Katse pärast noarünnakut lasteaialaste vastu: hullus või haigus?
Neljapäeval algas Aschaffenburgi oblastikohtus protsess 28-aastase mehe üle, kes 2025. aasta jaanuaris Aschaffenburgis Schöntali pargis lasteaiarühmale kohutava noarünnaku sooritas. Afganistani päritolu süüdistatav on kohtu all mõrvas, mõrvakatses ja muudes kuritegudes. Rünnakus hukkusid kaheaastane poiss ja 41-aastane mees; Vigastada said ka kaheaastane tüdruk, õpetaja ja 73aastane. Riigiprokuratuur on taotlenud menetluse alaliseks paigutamiseks kohtupsühhiaatriasse , teatab BR.
Kohtuistungil rääkis kohtualuse avalik kaitsja "väga haigest inimesest" ja kirjeldas kuritegu kui "hullu". Ta rõhutas, et tema klient kannatas kuriteo toimepanemise ajal paranoilise skisofreenia all, mida kinnitab ka aruanne. Süüdistatavatel olid rünnaku ajal ähmased mälestused ja väidetavalt kuulis ta hääli. Ta rääkis kohtus, et oli kuriteo hommikul tarvitanud viina, kokaiini ja kanepit, kuid toksikoloogiaaruanne seda ei kinnita WELTi andmetel.
Õudsed juhtumid ja varasemad vägivallaaktid
Arvestades teo jõhkrust, pälvis juhtum laialdast tähelepanu ja põhjustas tuliseid poliitilisi debatte, eriti eelseisva föderaalvalimiste kampaania kontekstis. Süüdistatav oli politseile tuttav juba enne noarünnakut. Väidetavalt ähvardas ta 2024. aasta augustis lihunikunoaga varjupaigataotlejate majutuskohas toakaaslast ja vigastas seda. , teatab BR.
Olukorra traagika on eriti ilmne psühholoogilise vägivalla mõjus lastele. Statistika näitab, et psühholoogilist väärkohtlemist leitakse enam kui kolmandikul laste ohustamise juhtumitest. Peale hooletusse jätmist on seda tüüpi vägivald 2023. aastal noorte hoolekandebüroode poolt dokumenteerituim oht. , nagu Dortmundi TLÜ rõhutab.
Õigusriigi kindel võit?
Kohtualuse suhtes toimub menetlus ettevaatusabinõuna ning kas ja kuidas selle raske kuriteoga juriidiliselt lahendatakse, näitavad järgmised kuus menetluspäeva, mis on kavandatud 30. oktoobrini. Kohtuprotsessist võtavad kaashagejatena osa ohvrite ellujäänud ja lähedased, keda esindavad viis advokaati, sealhulgas kannatada saanud tüdruku isa, kes sai nähtavalt mõjutatud. Jääb küsimus, kas põhiseadusriik suudab sellisel juhul tekkinud ülekohtule õigust anda ja kas süüdistatava tõendatud teovõimetus määrab ka tegelikult raamistiku edasiseks paigutamiseks.
Ühiskonnas, mis maadleb üha enam küsimustega oma kõige haavatavamate liikmete turvalisuse ja kaitse kohta, on juhtum hirmutav näide sellest, kuidas vaimuhaigused ja varasemad vägivallakogemused võivad lõppeda saatuslike tagajärgedega. Ta näitab, kui oluline on varakult ära tunda ja võidelda vägivalla kõigis vormides.