Bayreuthi linn hoiatab: Olge jäätmete kõrvaldamise kohta valeandmetega ettevaatlik!

Bayreuthi linn hoiatab: Olge jäätmete kõrvaldamise kohta valeandmetega ettevaatlik!

Bayreuthi linn on praegu tähelepanu keskpunktis, kui tegemist on valeinformatsiooni levitamisega jäätmete kõrvaldamise kohta. Elanikke kutsutakse üles mitte tuginema otsingumootorites tehisintellekti (AI) loodud teabele. Nagu linnavalitsus rõhutab, annavad need sageli ebaõigeid või eksitavaid andmeid kõrvaldamisega seotud küsimustes. Regulaarsete ajavahemike järel ilmub küsitavat teavet, mis võib põhjustada arusaamatusi, ning linn kutsub kodanikke üles tuginema ainult ametlikele allikatele. Usaldusväärset infot leiab linnaehituse kodulehelt ja erinevatest jäätmeäppidest, millest osa pakub ka linn. Sellest teatab kuller.

Aga kust see mure võltsuudiste pärast tuleb? Üha enam saab selgeks, et tehisintellektil on ohtlik roll mitte ainult igapäevaelus, vaid ka poliitilise ja sotsiaalse informatsiooni levitamisel. Professor Stefan Feuerriegel, kes juhib LMU tehisintellekti (AI) juhtimisinstituuti, juhib tähelepanu tehisintellekti loodud desinformatsiooni tohutule plahvatuslikule jõule. Uusimat tehnoloogiat kasutades saab luua veenvaid tekste, pilte ja isegi hääli, mida on sageli raske võltsina ära tunda. Üks näide, mis paljudele ikka veel meelde jääb, on viirusliku tehisintellekti loodud pilt paavst Franciscusest, mis eksitas inimesi kogu maailmas. Tähtsad on detailid: hoolimata tehnoloogilistest edusammudest on tehisintellektil endiselt raskusi teatud aspektidega, nagu käte kujutamine või keerukas taust. Neid puudujääke saab aga kompenseerida sisu isikupärastamise ja sihtrühmade sihtimisega Ludwig Maximiliani ülikool selgitas.

Desinformatsiooni oht

Võltsuudised ja desinformatsioon leiavad sotsiaalvõrgustikes viljaka pinnase, mis soodustab sellise valeinfo levikut. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri andmetel näitavad uuringud, et vähem kui 1% Internetis tarbitavast sisust võib liigitada võltsuudisteks. Murettekitav on aga see, et teatud sotsiaalsetes rühmades tarbitakse sellist sisu sageli eriti intensiivselt. Madal usaldus poliitiliste ja meediainstitutsioonide vastu suurendab vastuvõtlikkust sellistele teadetele. See ilmneb ka Donald Trumpi valimise või Brexiti referendumiga seotud sündmustest, kus sihilikult levitati valeinfot. Huvitaval kombel on viimastel aastatel järsult kasvanud ka empiirilised uuringud võltsuudiste ja desinformatsiooni teemal – seda mitte ainult reaktsioonina muutuvatele poliitilistele tingimustele ja sotsiaalmeedia kasutamisele. Aruanded selle kohta Föderaalne kodanikuhariduse agentuur.

Üks punkt, mis viimastel aruteludel ikka ja jälle esile kerkib, on meediapädevuse roll. Eksperdid nõustuvad: meediakirjaoskus on võltsuudiste vastu võitlemise võti. Kasutajad peaksid õppima teavet kriitiliselt kahtluse alla seadma ja erinevaid allikaid võrdlema, et desinformatsiooni tulva vastu seista. Poliitilised osalejad peavad samuti võtma tõhusaid meetmeid ja toetama selliseid algatusi nagu „EL vs. Disinfo“. Need desinformatsiooni vastu võitlejad püüavad kehtestada ühtseid standardeid võltsuudiste vastu võitlemisel.

Ajal, mil infomaastik muutub järjest keerukamaks, on ülioluline, et nii kasutajad kui ka platvormi operaatorid tegutseksid ennetavalt. Suurem teadlikkus, läbipaistev faktide kontroll ja sisu kriitiline läbivaatamine on hädavajalikud. Ainult nii saab iga inimene enda eest hoolitseda ja tõde valest eristada – väljakutse, mis puudutab meid kõiki ja mille ületamine muutub meie digitaliseerunud maailmas üha olulisemaks.