Kohtuprotsess algab pärast surmaga lõppenud rongiõnnetust: kes vastutab?
Algab kohtuprotsess surmaga lõppenud rongiõnnetuse üle Garmischi lähedal: vastutustundlikud raudteetöötajad süüdistatakse, õnnetuse põhjuseks on lagunenud liiprid.

Kohtuprotsess algab pärast surmaga lõppenud rongiõnnetust: kes vastutab?
Täna, 27. oktoobril 2025 on taas fookuses reaktsioonid Garmisch-Partenkircheni lähistel toimunud traagilisele rongiõnnetusele, mis nõudis juunis 2022 viis inimelu. 28. oktoobril 2025 algab Müncheni II piirkonnakohtus protsess kahe raudteetöötaja üle, keda süüdistatakse ettevaatamatusest mõrvas. See teatab np-coburg.de.
Regionaalrongi rööbastelt välja sõitnud õnnetusel olid laastavad tagajärjed: viis inimest, sealhulgas neli naist ja 13-aastane nooruk, kaotas elu ning sai vigastada 78 inimest, neist 16 raskelt. Materiaalne kahju sõidukitele ja infrastruktuurile on üle 4,75 miljoni euro. Siseraportis jõuti järeldusele, et õnnetuse peamiseks põhjuseks olid lagunenud betoonliiprid, mis olid keemiliste reaktsioonide tõttu muutunud kasutuskõlbmatuks.
Uurimine ja vastutus
Deutsche Bahni uurimine, mis kestis kolm aastat ja kasutas umbes kümmet miljonit andmepunkti, leidis, et õnnetust oleks saanud vältida. Küsitleti 60 asjaosalist ja kohapealsed operatiivtöötajad liigitati vastutavateks. Sisearuande kohaselt kandsid juhatuse liikmed sel ajal ka olulist vastutust. Vastutav raudtee tütarettevõte DB Netz, mida vanal kujul enam ei eksisteeri, reageeris puudulike liiprite kohta tehtud hoiatustele ebaadekvaatselt, selgitas tagesschau.de.
Kokku sõitis 3. juunil 2022 rööbastelt maha kolm regionaalrongi vagunit, mis rõhutas veelgi juhtunu traagikat. Ka Re on nüüdseks muutunud aktiivseks ja teatanud tagajärgedest. DB InfraGO esimees Philipp Nagl väljendas muret tulemuste pärast ja rõhutas, et kohustusi rikkuvate inimeste vastu tuleks võtta meetmeid. Kavas on ka hüvitisnõuded endiste juhatuse liikmete vastu.
Ennetus on esmatähtis
Et tulevikus sarnaseid juhtumeid vältida, on raudtee käivitanud ulatusliku programmi betoonliiprite väljavahetamiseks. Praeguseks on juba asendatud kaks miljonit kõrge riskiga piirmäära ja muudes taristuvaldkondades on plaanis teha täiendavaid auditeid. Lisaks viiakse praegu läbi koolitusi ja personali teadlikkuse tõstmise meetmeid, et riske paremini mõista.
Õnnetuskohal olnud vagunijuhi teadet, mis teavitas probleemist, edasi ei antud ja nagu väidab Föderaalne Raudteeõnnetuste Uurimise Büroo (BEU), ei saanud see õnnetusega otseselt seotud olla. Sellest hoolimata jääb juhtum hoiatavaks näiteks toimiva raudteesisese suhtluse vajadusest.
Kuna 15. jaanuarini 2026 on planeeritud 19 kohtuistungit, saadab raudteelaste üle toimuv protsess olulise signaali. Müncheni II piirkondlik kohus ei saanud mitte ainult anda selgitusi, vaid ka aidata kaasa Deutsche Bahni ohutuskultuuri ja -tavade ümbermõtestamisele.