Usuvabadus: Reformatsioonipäeva pidulik liturgia Erlangenis!

Usuvabadus: Reformatsioonipäeva pidulik liturgia Erlangenis!

31. oktoobril 2025 on see kord taas käes: tähistatakse reformatsioonipäeva, mis on protestantliku kirikuaasta keskne päev. Sellel erilisel õhtul alates kella 19.00-st. kuni 20.00 toimub liturgia, mis on täielikult pühendatud usuvabadusele. Üritust juhib praost Bernhard Petry ja selle raames peab liigutavat jutlust kirikunõunik Melitta Müller-Hansen. Liturgiat toetavad ettelugemised Julia Haackilt ja muusikalist juhtimist kirikumuusikajuht Wieland Hofmann, kes loob orelil tõeliselt ettevalmistatud kava. Lisaks annab muusikalise saatena puhkpilliansambel Michael Rauschi käe all, vokaalettekannetes teeb kaasa ansambel Erlanger Bachchor.

Reformatsioonipäeva juured on 31. oktoobril 1517, mil Martin Luther naelutas oma kuulsad 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Seda tegu peetakse protestantliku reformatsiooni käivitajaks ja paljud peavad seda uue ajastu alguseks kristluses. Ajaloolased kahtlustavad, et Luther valis selle päeva, et juhtida avalikkuse tähelepanu oma muredele. Lihtne on mõista, et sellised õelad väljaütlemised usuvabaduse kohta ja indulgentside müügi kriitika raputasid religioosset maailma koheselt vastukaja.

Vabadus ja usk tänapäeval

Liturgia eesmärk on uurida reformatsiooni vabaduse ideed ja Lutheri lepingu “Kristlane on vaba isand kõige üle ja mitte kellelegi” tähendust tänapäeva elus ja usus. See sõnum jääb ajatuks ja on tänapäevalgi väga oluline. Reformatsioonipäev on palju enamat kui lihtsalt ajalooline kuupäev; Paljude usklike jaoks on see võimalus mõtiskleda oma tõekspidamiste ja reformatsiooniliikumise kujundanud põhimõtete üle. Näiteks paljudes Saksamaa liidumaades tähistatakse reformatsioonipäeva ka riigipühana, mistõttu on see protestantliku kogukonna jaoks eriline päev. Rahvusvaheliselt tähistatakse seda päeva ka protestantismi mõjutusi kehastavates riikides nagu Tšiili ja Peruu.

Erilist tähelepanu pööratakse ka sellele, et reformatsioonipäev on Saksamaal nüüd ametlikult riigipühaks tunnistatud – seda arengut peavad paljud oluliseks sammuks erinevate kristlike konfessioonide oikumeenilises koostöös. 2017. aastal tähistati reformatsiooni 500. aastapäeva isegi luterlaste ja katoliiklaste ühisüritustega, mis näitab selget arusaama muutumist konfessioonide seas.

Päev kogukonna jaoks

Enamikus protestantlikes kirikutes vaadeldakse reformatsioonipäeva mitte ainult ajaloosündmuste meeldetuletusena, vaid ka võimalusena reformatsiooni põhimõtteid ümber mõelda ja rakendada. Jumalateenistustel ja pidustustel käsitletakse selliseid teemasid nagu õigeksmõistmine usust ja Pühakirja autoriteet. Martin Lutheri hümn “Vägev kindlus on meie Jumal” on veel üks tähendusrikas pärand, mida lauldakse tänapäevalgi ja mis kujundab protestantide usku.

Kiiresti muutuva maailma keskel osutub reformatsioonipäev oluliseks mälestuspaigaks religioossele kogukonnale, mis on ankurdatud mitte ainult saksa, vaid ka rahvusvahelises kirikukultuuris.