Ehitustööd Freisingis: Römerstraße põhjustab ootamatuid viivitusi!

Ehitustööd Freisingis: Römerstraße põhjustab ootamatuid viivitusi!

Viimastel päevadel on Freisingist tulnud uudiseid, mis keerlevad linna uue bussibaasi ümber. Ehitustööd Clemensängeri tööstuspiirkonnas on alanud, kuid juba esineb esialgseid viivitusi. Need võivad olla seotud kavandatava 32 uue elektribussi taristu hilinemisega. Levinud on kuulujutud, et kinnistul kulgeb osa vanast Rooma teest, mis võib kujutada endast kaitseprobleemi. Stadtwerke direktor Andreas Voigt lükkas kuulujutud ümber, kuid kinnitas Rooma tee olemasolu. Tema sõnul käib Rooma-aluse tee dokumenteerimine ning need meetmed on juba graafikusse ja kuluarvestusse sisse lülitatud. Kuigi teed kirjeldatakse kui lihtsat kruusateed, võivad ootamatud arheoloogilised leiud kaasa tuua pikki ehitusviivitusi.

Arheoloogilised tööd pidid algselt algama sel nädalal, kuid nüüd tuleb need järgmisele nädalale edasi lükata. Kavandatav protseduur hõlmab pinnase pinnase eemaldamist, ristlõigete tegemist ja leidude dokumenteerimist. Arheoloog Birgit Anzenberger on selgeks teinud, et sellised leiud valmistavad ehitajatele harva rõõmu, eriti kui tegemist on teeäärsete matmistega.

Rooma tee ajalooline kontekst

Rooma teede tähtsust ei tohiks alahinnata. Need Rooma teedevõrgu osana ehitatud teed hõlmasid kokku 80 000–100 000 kilomeetrit. Neid ei kasutatud mitte ainult transpordiks ja kaubanduseks, vaid ka vägede kiireks liikumiseks valitsemise tagamiseks. Nende teede ehitus hõlmas keerukat kihtstruktuuri, mis ei sõltunud mulla niiskusest. Rooma teid oli erinevat tüüpi, mis varieerusid sõltuvalt vajadusest ja eesmärgist. Nende teede ehitus oli palju keerukam kui paljudel tänapäevastel teedel. Rooma teedevõrgu esimene lõik Via Appia ehitati juba 312 eKr. Lõpetatud. Paljud tänapäeva teed põhinevad neil vanadel ühendustel, millest osa on siiani säilinud, isegi kui neid sageli enam ametlikus liikluses ei kasutata.

Põnev on see, et olulisi arheoloogilisi leide on leitud mitte ainult Freisingist, vaid ka naabruses asuvast Weilheim-Schongau linnaosast. Seal avastasid arheoloogid Ülem-Baieri ühe suurima kalmevälja, mis on Pähli ja Wilzhofeni vahel laiali mitmel ruutkilomeetril. Väljakaevamistel leiti pronksiaegseid põletushaudasid ja võimaliku muinastee jäänuseid. Need teed võivad olla seotud Rooma teedega, mida ajalooliselt kasutati erinevate linnade ja piirkondade vaheliste ühenduste pakkumiseks. See on põnev mineviku koosmõju, mis mõjutab nii kohalikku ajalugu kui ka praegusi ehitusprojekte piirkonnas.

Järeldus: ehitustööd Freisingis on midagi enamat kui lihtsalt tehniline projekt; need puudutavad ajaloo kihte, mis tuletavad meelde, et me ei ole maa peal üksi, vaid seisame paljude eelmiste põlvkondade pärandil. Väikese kannatlikkuse ja hea käega saaksid valla kommunaalettevõtted ja arheoloogid ehitusprojektile positiivse lõpu ning samal ajal säilitada ajaloolised aarded.