Matkamine ja trükkimine: Iphofen tähistab kõrgtrükikunsti!

Matkamine ja trükkimine: Iphofen tähistab kõrgtrükikunsti!

27. oktoobril 2025 toimus Steigerwaldklubi Iphofeni korraldatud ürituse raames põnev ekskursioon, mis käsitles Gutenbergi olulist leiutist. Iphofenist Sickershauseni matkanud seltskond oli täis broneeritud, samas kui teine ​​seltskond sõitis mugavalt autoga. Pärast ringkäiku oli kõigil võimalus vahetusformaadis oma kogemusi jagada: üks seltskond matkas tagasi, teine ​​aga nautis muuseumiekskursiooni.

Ürituse eesmärk oli Kitzingenis asuv ajaloolise trükitöökoda Officina Historical. Siin tutvustas hr Herrmann arvukalt eksponaate ja selgitas erinevate trükiprotsesside tähtsust. Publik viidi põnevale ajarännakule, mis ulatus kiilkirjade kirjutamise ja trükkimise protsessidest Hiinast kuni Gutenbergi leiutiseni 15. sajandil. Eriti huvitav osa ettekandest hõlmas hiina tehnikaid tekstide taasesitamiseks.

Kogege printimisajalugu lähedalt

Ajalooline trükikoda asub Kitzingeni südames ja on võtnud oma missiooniks traditsiooniliste trükiprotsesside säilitamise. Vanu masinaid ja tööriistu, nagu nurkkonksud, tüübid ja käsipressid, kasutatakse selleks, et näidata, kuidas raamatuid on tehtud üle 550 aasta. Lisaks huvitavatele eksponaatidele saavad külastajad imetleda ka maailma väikseimat raamatut ja kaasa lüüa töötubades. Lastel on võimalus klubiliikmete juhendamisel proovida ladumist ja trükkimist.

Härra Herrmann ei jätnud kasutamata võimalust näidata osalejatele otse-eetris, kuidas käsitsi valuinstrumendiga pliitähti tehakse. Ta käsitles ka nootide graveerimist vaskplaatidele 18. sajandil, kuigi viimane plaat Saksamaal graveeriti alles 1995. aastal. Litograafia 19. sajandil oli tol ajal kõige levinum trükiprotsess.

Pilk Gutenbergi leiutisele

Vastav teave Gutenbergi leiutise kohta on äärmiselt põnev. Tema põhiidee jagada tekst tähtedeks ja kirjavahemärkideks ning toota iga tähemärgi jaoks kitsad metalltemplid (tähed) muutis trükkimise maailma. Need augud lõigati külili terasplokiks ja hiljem kasutati stantside loomiseks, millesse sai valada vedelat metalli. Tänu sellele meetodile oli võimalik toota umbes 3000 kirja päevas, luues aluse tekstide masstootmiseks.

Teine samm hõlmas metalltähtede kokkupanemist siinideks, mis võimaldas tähti uuesti kasutada. See oli otsustav samm kiiremate ja tõhusamate tootmismeetodite suunas. Gutenberg ise kasutas täiustatud kruvipressi, mis kiirendas oluliselt trükkimise protsessi ja kasutas spetsiaalset enda välja töötatud printeritinti.

Üritus lõppes seltskondliku koosviibimisega Weißer Rossis, kus osalejad vahetasid ühisel söömisel muljeid ja kogemusi. Tänutäheks õpetliku loengu eest sai härra Herrmann kena tänutäheks viltu kalduva lindude pesakasti.

Kokkuvõttes oli päev edukas segu haridusest ja seltskondlikkusest, mis sukeldas osalejad põneval moel trükikunsti ajalukku. Kõigil, kes on huvitatud trükikunstist ja ajaloolistest protsessidest, tasub külastada ajaloolist trükikoda, mis pakub sissevaadet raamatutootmise maailma ning keskendub täielikult nende traditsiooniliste tehnikate säilitamisele ja mõistmisele.

Ürituse kohta lisateabe saamiseks külastage ka Mainposti veebisaiti ja Gutenbergi leiutiste kohta lisateabe saamiseks Planet Wisseni veebisaiti.