Eluohtlik küülikukatk: kuidas end kohe kaitsta!
Mühldorf am Inn: sagedased puugihammustustest põhjustatud küülikukatku juhtumid. Oluline teave leviku, sümptomite ja ennetamise kohta.

Eluohtlik küülikukatk: kuidas end kohe kaitsta!
Küülikukatk, tuntud ka kui tulareemia, on praegu maaelanike, jahimeeste ja metsatööliste jaoks eriti murettekitav teema. Seda igapäevast loomahaigust põhjustab bakterFrancisella tularensismis esineb peamiselt metsloomadel nagu jänesed, küülikud ja närilised. Nagu Schwäbische.de, võivad teated inimesega nakatuda otsekontaktide kaudu: loomade, saastunud toidu või vee, aga ka putukahammustuste kaudu.
Sümptomid ilmnevad tavaliselt 3–5 päeva pärast nakatumist ja väljenduvad esialgu palaviku, peavalude, kehavalude ja äärmise väsimusena. Kui seda ei ravita, võib peaaegu kolmandik haigestunutest surra ja mõnede ekspertide hinnangul võib suremus olla kuni 60%, kui õigeaegset sekkumist ei võeta.
Praegused arengud Saksamaal
Praegused numbrid on murettekitavad. Eelmisel aastal registreeriti Baieris 71 juhtumit, kusjuures trend on tõusev. Teatamata juhtude arv võib olla veelgi suurem, sest kõiki nakkusi ei tuvastata ega teatata. Eriti muljetavaldavad on kolm viimast juhtumit Müncheni põhjaosas, kus nakatus kaks inimest, sealhulgas üks puugihammustusest. Sarnane juhtum leidis aset ka Mühldorf am Inni linnaosas. Õnneks on mõlemad haiged pärast antibiootikumravi paranemas.
Esimesed juhtumid on ilmnenud ka Baden-Württembergis, täpsemalt Biberachi ja Sigmaringeni rajoonis. See näitab, et tulareemia edasikandumise oht on suurenenud tänu pruunjäneste ja metsjäneste populatsiooni elavnemisele ning leebemale kliimale. Need tegurid aitavad tõenäoliselt kaasa juhtumite arvu suurenemisele, nagu USZ.ch selgitab.
Ennetus ja ettevaatusabinõud
Tulareemia diagnoosimine on sageli keeruline, kuna sümptomid ei ole spetsiifilised ja neid võib segi ajada mitmesuguste teiste haigustega. Arsti jaoks on kõige olulisemad riskitegurid kokkupuude metsloomadega, puugihammustused ja viibimine endeemilistes piirkondades. See muudab ennetavad meetmed veelgi olulisemaks: kinnaste ja kaitseriietuse kandmine aia- ja jahipidamisel, käte hoolikas pesemine ja ulukiliha küpsetamine on hädavajalikud. Looduses on oluline ka putuka- ja puugikaitse.
Kuna praegu pole küülikupalaviku vastu heakskiidetud vaktsiini, jääb ainsaks kaitseks ennetamine. Eriti tuleks rõhutada, et Saksamaal ei ole dokumenteeritud inimeselt inimesele levikut, seega on oht üldsusele piiratud.
Robert Kochi Instituut annab oma juhendites teavet tulareemia ohtude kohta ja annab väärtuslikke näpunäiteid ennetamiseks. Nagu RKI.de märgib, on haiguse leviku tõkestamiseks esmatähtis varane kahtlus ja õige tegutsemine.
Eriti praegusel aastaajal, mil paljud inimesed naudivad loodust, on soovitatav hoiatada. Teadlikkuse tõstmine ja harimine küülikute katku ohtudest ning ennetusmeetmed on tõsiste tervisemõjude vältimiseks üliolulised.