Kodanikutoetuste reform: karmimad reeglid ja tagajärjed keeldujatele!

Kodanikutoetuste reform: karmimad reeglid ja tagajärjed keeldujatele!

Föderaalvalitsus on seadnud eesmärgiks reformida kodanike hüvitisi ja muuta sotsiaaltoetused õiglasemaks. Tähelepanu keskmes on uus baasturvalisus, mis on eelkõige suunatud töövõimeliste inimeste töökoha parandamisele. Sellest teatab Augsburger Allgemeine. Ümberkujundamise seaduse eelnõu on juba heaks kiitnud föderaalkabinet ja seda arutatakse praegu Bundestagis. Plaanitakse, et reform hakkab kehtima 2026. aasta 1. juulil.

Uue põhiturvalisuse keskne element on nõudmise ja toetamise põhimõte. See tähendab, et abivajajad peaksid saama toetust, samas kui töövõimelised peavad võtma isikliku vastutuse. Reformi silmatorkav on rahalise hüvitise ümbernimetamine kodanikurahast põhiturvarahaks – samm, mis on mõeldud sümboliseerima põhimõttelist ümberkorraldamist. Esmalt viiakse läbi kontroll, et tagada kohene tööle asumine, enne kui hakatakse täiendkoolitusmeetmeid võtma.

Karmimad tagajärjed keeldujatele

Reform toob kaasa ka selgemad tagajärjed inimestele, kes koostööd ei tee. See hõlmab hüvitiste suuremat vähendamist kohustuste rikkumise korral, näiteks kui rahastamismeetmed tühistatakse või taotlusi ei laeku. Plaanide kohaselt saab töötamisest keeldujate standardnõude tagasi võtta vähemalt üheks kuuks, halvemal juhul isegi kuni kaheks kuuks. Vastava teabe annab Föderaalvalitsus.

Eriti rängalt kannatavad üksikvanemad: pärast lapse esimest eluaastat peavad nad töötama või osalema integratsioonimeetmetes. Need meetmed ei ole mõeldud mitte ainult tööturule õigluse andmiseks, vaid ka sotsiaaltoetuste hulga vähendamiseks pikemas perspektiivis.

Vastandlikud arvamused uue põhiturvalisuse kohta

Nende reformide elluviimist on juba mitmelt poolt kriitiliselt vaadatud. Näiteks avaldasid külalised lõunalauas Neustadt an der Weinstrasse puuetega inimeste ja nende sõprade klubi (CeBeeF) lõunalauas oma arvamust hüvitiste ebavõrdse jaotamise kohta. Paljud on arvamusel, et ukrainlased, kes saavad kodanikuhüvitisi ilma varem töötanud, kasutavad rahalisi vahendeid ebaõiglaselt ära. Kardetavasti võivad sellised asjaolud tuua kaasa raskusi tööturul. Vastavalt aruandele päevauudised Enamik 1,8 miljonist töövõimelise kodanikuhüvitise saajast tunneb aga, et suudab nõudeid täita.

Eelkõige koos abisaajatele vajalike karmistavate meetmetega kardavad sotsiaalsed ühendused, et need regulatsioonid võivad suurendada vaesust ja kodutust. Kriitiline punkt on endiselt lõhe kodaniku raha ja tavatöö vahel, mis võib ahvatleda paljusid inimesi deklareerimata tööle sukelduma.

Lähikuud kuni reformi lõpliku läbimiseni näitavad, kuidas Saksamaal kodaniketoetuste saajate olukord jätkuvalt kujuneb ja kas püstitatud eesmärgid on saavutatavad. Põnev on näha, kuidas kujunevad poliitiliselt ja sotsiaalselt erinevad arvamused selle olulise reformi kohta.