Õudus paguluses elavate iraanlaste seas: Merzi avaldused teevad kogukonna rahutuks

Õudus paguluses elavate iraanlaste seas: Merzi avaldused teevad kogukonna rahutuks

Iraani kogukond Saksamaal on viimastel päevadel poliitiliste arengute tõttu üha enam kannatanud. Eelkõige tekitasid laineid kantsler Friedrich Merzi avaldused, kes kirjeldasid Iisraeli kui "musta tööd" lääne jaoks. Bahman Abedini, Nürnbergist pärit iraanlane, kes põgenes Iraanist 1980. aastate lõpus, väljendab nende avalduste pärast oma õudust. Abedini selgitab, et on katkestanud kontakti oma perekonnaga Iraanis, et kaitsta neid võimalike repressioonide eest, ning kirjeldab hirmu, mida paljud iraanlased oma lähedaste ees tunnevad. Nagu br.de teatab, kannatab Iraani kogukond nagu kunagi varem poliitilise surve all, mida paljud nende kaaslased oma kodus kogevad.

Poliitiline reaktsioon Saksamaal järgnes kiiresti: SPD ja rohelised kritiseerisid teravalt Merzi sõnavalikut. SPD poliitik Adis Ahmetovic nimetas avaldusi mitte eriti tõhusaks, Luise Amtberg roheliste erakonnast aga "küünilisteks ja asjatundmatuteks". Vaatamata kriitikale kaitses Merz oma väljaütlemisi ja selgitas, et need pälvisid suures osas heakskiidu. Siin on selge, et arutelu Iraani ja Iisraeli-Iraani suhete üle lööb laineid mitte ainult neis kahes riigis endis, vaid ka rahvusvahelisel areenil.

Sõjalised konfliktid ja strateegilised huvid

Iraan teatas hiljuti sõjalistest rünnakutest Iisraeli vastu, mis kindral François Chauvancy sõnul pidi olema osa tema strateegilisest kommunikatsioonist. Samas märkis ta, et vaatamata tõsidusele pole need rünnakud märkimisväärset edu saavutanud. Iraani rünnakud mitte ainult ei pannud proovile tema sõjalist võimekust, vaid näitasid ka Iisraeli haavatavust selliste rünnakute suhtes. Vastavalt mena-researchcenter.org kasutati aegunud sõjalisi tehnoloogiaid, mis tõstatab küsimuse, mil määral võib Iraan endiselt kujutada endast tõsist ohtu Iisraelile.

Geopoliitilisel areenil on Iraan oma piirkondlikest ambitsioonidest hoolimata endiselt isoleeritud. Araabia riigid näitavad üles kasvavat huvi Iisraeliga lähenemise vastu, mis nõrgestab veelgi Iraani strateegilist positsiooni. Sõjalised konfliktid ei jää tagajärgedeta. Iisrael kavandab juba vastumeetmeid, isegi kui USA peab seda riskantseks. Lähis-Ida olukorra keerukust näitavad ka sõjalised operatsioonid Punasel merel, kus Iraan üritab huthide kaudu sõjalisi ressursse mobiliseerida.

Sisepoliitiline pilt Iraanis

Kodus seisavad iraanlased aga silmitsi hoopis teistsuguste väljakutsetega. Ajalehe bpb.de andmetel on riigi majanduslik olukord viimastel aastatel drastiliselt halvenenud. Rahvusvahelise isolatsiooni, halva juhtimise ja korruptsiooni kombinatsioon on tõsiselt mõjutanud paljude iraanlaste elukvaliteeti. Statistika näitab, et vähemalt 30% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ning igapäevaelu iseloomustavad inflatsioon ja kõrge tööpuudus.

Pärast president Raisi surma ja eelseisvaid vahevalimisi 2024. aasta juulis näitavad analüüsid ajalooliselt madalat valimisaktiivsust ja sügavat usaldamatust poliitilise süsteemi õigluse suhtes. Uue presidendi Masoud Peseschkiani reformilubadused tekitavad lootust muutusteks, kuid on küsitav, kas neid suudetakse ka tegelikkuses ellu viia. Iraani opositsioon on endiselt mitmekesine, kuid ühine tee muutusteni on ebajärjekindel ja seda iseloomustavad arvukad erinevused.

Paguluses elav Abedini loodab kõigist koefitsientidest hoolimata vaba Iraani võimalikkust. Tema jaoks on selge, et muutused Iraanis peavad tulema iraanlastelt endilt, mitte väliste sõjaliste sekkumiste kaudu. Tema sõnul ei kulge Iraani rahva vabastamise tee Iisraeli rünnakute kaudu, vaid see peab olema siseasi. Pingelistel aegadel pühendub ta vaipade taastamisele, et leida natukenegi rahu ja rahulikkust.

Vahepeal on näha, kuidas Lähis-Ida arengud edasi arenevad ning millist mõju avaldavad need Iraani elanikkonnale ja selle diasporaale.