Nürnberg vaatab Helsingi poole: kuidas vältida liiklussurmasid!

Nürnberg vaatab Helsingi poole: kuidas vältida liiklussurmasid!

Kui vaadata Helsingit, tundub see peaaegu imena: Soome pealinnas pole aasta aega olnud ühtegi liiklussurma. Samal ajal peavad sarnase rahvaarvuga linnad nagu Nürnberg tegelema liikluses hukkunute arvu suurenemisega. 2024. aastal oli Nürnbergis üksteist surmajuhtumit, viie võrra rohkem kui eelmisel aastal, mis näitab, et siin on vaja tegutseda. BR teatab et Nürnbergi ehitusametnik Daniel Ulrich tunnistab, et tema linn on liiklusohutuses maha jäänud – nad on Helsingist maha jäänud tervelt 20 aastaga.

Mis on aga Helsingi edu põhjused? Linnavalitsus peab positiivse arengu põhjuseks 30 km/h tsoonide laienemist ja paremaid tingimusi jalakäijatele. Nürnbergi energia liiklusohutuses on märgatav, kuid numbrid on murettekitavad. Lõppude lõpuks on Saksamaa liikluses hukkunute arv umbes 2770 aastas. Nürnbergis tähendab see ühte liiklussurma 50 000 elaniku kohta, samas kui Saksamaa keskmine on ligikaudu üks hukkunu 30 000 elaniku kohta.

Konkreetsed meetmed silme ees

Nürnberg on pühendunud "Vision Zerole", mis hõlmab liiklussurmade arvu vähendamist 40 protsenti aastaks 2030. Aga mida see tegelikult tähendab? "Vision Zero" filosoofia eesmärk on saavutada null liiklussurmade ja vigastuste arvu. Sarnaseid trende võib täheldada ka teistes linnades, nt ZDF teatab, kus paljud linnad loovad üha enam 30 km/h tsoone ja tuginevad kaitstud jalgrattateedele.

Nürnbergis näitavad uuringud, et 81 protsenti küsitletutest leiab, et turvalisus jalgrattateedel on ebapiisav. Eriti ohtlik on olukord jalgratturitele ja jalakäijatele – 2024. aastal hukkus üheteistkümnest neli jalgratturit ja jalakäijat, kaks mootorratturit ja üks autos. Põhjused peituvad ka liikluses, kus veoautod jätavad sageli jalgratturitest ja jalakäijatest mööda. Tõhusaks vahendiks teistes linnades on Soomes laialdaselt kasutusel olevad abilised. See tehnoloogia võib lubada edu ka Nürnbergis.

Turvalisus läbi hariduse

Teine Nürnbergi liiklusohutuse parandamise võti peitub liikluskasvatuses. Foori ja ülekäiguradade kasutamist tuleks koolitada eelkõige vanematele inimestele. Linnas pole aastaid olnud ühtegi surnud õpilast kooliteel – positiivne trend, mis loodetavasti jätkub. Visionzero.org kirjeldab, et kõiki asjakohaseid õnnetuste andmeid töödeldakse suundumuste tuvastamiseks ja meetmete kohandamiseks. Tõhusal liikluskasvatusel võiks olla ülioluline roll.

Pettumus Saksamaa linnade liiklusõnnetuste arvu suurenemise pärast on mõistetav ja nagu Helsingi näitab, on lahendusi, mis töötavad. Seetõttu ei peaks linnad nagu Nürnberg ületama mitte ainult hirmu uute meetmete ees, vaid ka otsusekindlust parandada kõigi elanike liiklusohutust.