Pagulased kolivad Gunzesriedi: protestid majutuse vastu nurjuvad

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Grupp Ukraina põgenikke kolib Oberallgäus asuvasse endisesse puhkemajja. Hoolimata elanike muredest järgneb samm osariigi parlamendi resolutsioonile.

Im Oberallgäu zieht eine Gruppe geflüchteter Ukrainer in ein ehemaliges Ferienheim. Der Einzug erfolgt nach einem Landtagsbeschluss, trotz Bedenken der Anwohner.
Grupp Ukraina põgenikke kolib Oberallgäus asuvasse endisesse puhkemajja. Hoolimata elanike muredest järgneb samm osariigi parlamendi resolutsioonile.

Pagulased kolivad Gunzesriedi: protestid majutuse vastu nurjuvad

Vaid 79 elanikuga Ülem-Allgäu külas Gunzesried-Säge ehitatakse endine puhkemaja ümber kuni 40 pagulase majutuseks. See otsus tehti Baieri liidumaa parlamendis pärast seda, kui läbi kukkus murelike Blaichachi kodanike petitsioon, mis soovis takistada põgenike sissekolimist. Täna kolivad sisse esimesed 14 inimest, kõik kolmest Ukraina perest, nagu kinnitas Oberallgäu linnaosa administraator Indra Baier-Müller. Kõik sissekolijad on liikuvad ja võtavad auto kaasa, kuna majutuskoht asub Gunzesriedist ligi nelja kilomeetri kaugusel ning põhiteenused, nagu arstid ja koolid, asuvad Blaichachis üle kaheksa kilomeetri kaugusel. [Fantasy.de].

Otsus Gunzesriedi kohta tuleb kriitilisel ajal. Linnaosa on puhkemaja rentinud alates 2023. aasta märtsist. Riigiparlamendi vastutav petitsioonikomisjon on võtnud sõna majutuse poolt tingimusel, et põgenikel on oma sõiduk. See on meelitanud nii toetajaid kui ka kriitikuid. Kriitikud väidavad, et koht ei sobi oma väheste elanike ja kõrvalise asukohaga, samas kui linnaosakontor näeb selles meetmes ka võimalust pagulaste majutamise väljakutsetega tegelemiseks. BR.de selgitab, et edasine vastuvõtt peaks toimuma mitmes etapis.

Pilk praegusele pagulasolukorrale

Pagulasolukorra arengut Saksamaal iseloomustavad keerulised varjupaigaseadusandlused. 2024. aasta lõpus elas riigis umbes 3,3 miljonit kaitset otsivat inimest, kellest enamik pärines sellistest riikidest nagu Ukraina, kust paljud põgenevad käimasoleva konflikti tõttu. Need sõjapõgenikud saavad ajutise kaitse staatuse, ei pea läbima tavalist asüülimenetlust ja neil on sageli õiguslik eristaatus. Statista teatab, et kaitset otsivate inimeste arv on alates 2007. aastast kasvanud enam kui seitsmekordseks ja alates 2022. aastast märkimisväärselt suurenenud, eriti 2015. aasta pagulaskriisi ja Ukraina sõja kontekstis.

See näitab veel kord: pagulaste lõimumine on keskse tähtsusega. Nende protsesside kestus ja keerukus võivad olla väljakutsed ja nõuda omavalitsustelt pühendumist, et pakkuda kaitset otsijatele ühiskonnas perspektiivi. Ringkonnaadministraator Baier-Müller on palunud toetust pagulaste majutamise kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Üha selgemaks muutub nii kogukondade kui ka eraomanike vajadus oma osa ära teha.