Peapiiskop Goh: Traditsioon kohtub muutustega – armulaua kogemine uuel viisil!

Peapiiskop Goh: Traditsioon kohtub muutustega – armulaua kogemine uuel viisil!

Katoliku liturgia üle peetavas elavas arutelus näitab Singapuri peapiiskop Goh end avatuse ja progressi eestvõitlejana. Hiljutises üleskutses kutsub ta traditsionalistlikke katoliiklasi üles mõtlema armulaua arengule viimase 2000 aasta jooksul. „Lojaalsus minevikule tähendab ka muutust,” ütleb Goh, kes rõhutab, et oluline pole mitte ainult riitus või tähistamise vorm, vaid pigem isiklik kohtumine Jumalaga.

Eelkõige võib arvata, et traditsioonilistel katoliiklastel on oht jätta tähelepanuta armulaua põhielemendid, ütles Goh. Pühitsemise tüübi kohandamine ilma olulisi komponente muutmata on hädavajalik, et kirik säiliks tänapäeva maailmas aktuaalsena. Vastavalt domradio.de on see ülioluline, kui soovite aja märke ära tunda.

Traditsioonid ja arengud

Tridenti missa, mida tuntakse ka traditsioonilise ladina riitusena, on sügavamate juurtega, mis ulatuvad tagasi apostellikust traditsioonist. See missa vorm kodifitseeriti 16. sajandil paavst Pius V ajal pärast Trento kirikukogu. Kuigi paljud pidasid seda tähtsaks sillaks püha juurde, viis Vatikani II Kirikukogu aastatel 1962–1965 uuendatud liturgia juurutamiseni, mida tähistati enamasti rahvakeeles, kuigi ladina keel on endiselt lubatud, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud. catholicus.eu. tahe.

Viimastel aastatel on Tridenti missa, mida tollal erakordse vormina laialdaselt kasutati, läbi elanud märkimisväärse elavnemise – eriti noorte usklike seas. Paljud katoliiklased leiavad, et see missa on vaimse rikastamise allikas. Liturgiline ilu, mida rõhutavad gregooriuse laul ja ettevaatlikud žestid, eristab jumalateenistuse vormi kaasaegsematest, kogukonnale suunatud pidustustest. See tekitab võimsa salapärasuse ja aukartuse tunde.

Püha Missa ja selle tähendus

Püha Missa on roomakatoliku kiriku keskne armulauateenistus. See jaguneb sisuliselt kaheks põhiosaks: "Sõna liturgia" ja "Euharistiline liturgia". Pidu lõpetatakse avamis- ja lõpuriitustega. Sõna „missa” pärineb algselt ladinakeelsest vallandamise valemist „Ite, missa est!”, mis tähendab midagi sellist nagu „Mine, see on saadetud,” kirjeldab Wikipedia.

Katoliku elu ja jumalateenistusi iseloomustavad mitmesugused vormid, mida juhivad erinevad teenistused, nagu piiskop, preester ja diakon. Missat on võimalik pidada ka individuaalselt – kogudusest sõltumatult –, mis rõhutab Rooma liturgia paindlikkust. Lisaks on pühapäevasel missal osalemine katoliiklastele kohustuslik ja see on usupraktika põhiosa.

Arutelu messi kohandamise ning traditsiooni ja modernsuse vahelise tasakaalu üle jätkub. Lõppkokkuvõttes osutub armulaua pühitsemine katoliku kogukonna elavaks elemendiks, mis peaks ajaga kaasas käima, kaotamata oma juuri.