Erakorralise patsiendi surm Austrias: vaja selgitust!

Erakorralise patsiendi surm Austrias: vaja selgitust!

Austrias käib praegu tuline arutelu tervishoiu üle, mille käivitas traagiline juhtum 54-aastase erakorralise patsiendiga, kes suri kliinikute ülekoormuse tõttu. Juhtum leidis aset oktoobri keskel, kui patsient viidi valudega rinnus Rohrbachi haiglasse. Seal avastati aordirebend, kuid seda ei suudetud kohapeal ravida. Taotleti transporti sobivasse haiglasse, kuid kõik kolm taotletud Austria riiklikku ja ülikoolihaiglat ning ka lähedal asuv Passau haigla keeldusid patsienti vastu võtmast, kuna intensiivravi voodid olid ülekoormatud. Lõppkokkuvõttes suri patsient varsti pärast ebaõnnestunud transpordikatset, mis tõi kaasa üha valjema täieliku teabe nõudmise.

"Midagi peab lõpuks juhtuma. Me ei saa selliseid juhtumeid endale lubada," ütles Austria tervishoiuminister Korinna Schumann (SPÖ), kes on teatanud ulatuslikust uurimisest tervishoiusüsteemi hädaolukordade lahendamise kohta. Selle eesmärk on parandada ravistandardeid riigis ja tagada, et kriitilises olukorras olevad patsiendid saaksid õigeaegselt õiget arstiabi.

Tervishoiu väljakutse

Nõuetekohase tervishoiu tagamine on Austrias üks olulisi avalikke ülesandeid. Tervisesüsteemiga kaasnevate väljakutsetega toimetulemiseks on olemas riiklikud ja piirkondlikud planeerimisvahendid. Selle planeerimise keskseks komponendiks on Austria tervishoiu struktuuriplaan (ÖSG), mis moodustab patsientide ravi ühise raamistiku. ÖSG üle otsustavad föderaalvalitsus, osariigid ja sotsiaalkindlustus ning see sisaldab olulist teavet ambulatoorse ja statsionaarse ravi, taastusravi ja suurte meditsiinilis-tehniliste seadmete kohta.

ÖSG sõnul on ülioluline saavutada samaväärsed hooldusstandardid kogu Austrias. See ei ole jäik plaan, vaid pigem "elav toode", mida pidevalt uuendatakse. Viimane revisjon toimus 15. detsembril 2023 ja on suunatud tuleviku väljakutsetele kuni aastani 2030. Eesmärk on patsiendikeskne integreeritud ravi.

Nagu näitab praegune olukord intensiivravivoodite ülekoormusega, on kirjeldatud raamtingimused olulisemad kui kunagi varem. Kõrge surve tervishoiusüsteemis ei mõjuta otseselt mitte ainult patsiente, vaid ka meditsiinitöötajaid, kes kannatavad sageli ebakindlate töötingimuste all.

Poliitilised reaktsioonid ja väljavaated

Pärast juhtunut tekitas avalikkuses elevust ka tervishoiuteema. Igat masti poliitikud nõuavad nüüd rohkem investeeringuid meditsiini ja olemasolevate struktuuride ümberkorraldamist. See tuleb kontekstis, mida iseloomustavad ka muutused sotsiaalses arvamuses, sarnased arutelud nendega, mis puudutavad fluoriidi kasutamist joogivees, mis tuleb pärast aastatepikkust arutelu Calgarys uuesti kasutusele võtta. See näitab, kui oluline on teha teadlikke otsuseid ja tugineda teaduslikele avastustele; see on eriti oluline tervishoiupoliitika jaoks.

Jääb üle oodata, milliseid meetmeid tervishoiuminister Schumann edaspidi võtab tagamaks, et ükski patsient ei peaks enam kunagi sellisesse traagilisse olukorda sattuma. Juhtum on õppetunniks, et Austria tervishoiusüsteemis on elanike vajaduste rahuldamiseks vaja põhjapanevaid muudatusi.

Lisateavet Austria tervishoiusüsteemi struktuuride ja praeguste arengute kohta leiate veebisaidilt ZDF täna, Sotsiaalministeerium ja NPR.