Vaidlus Brenneri põhjavoolu üle: poliitika ebaõnnestub Rosenheimis!

Vaidlus Brenneri põhjavoolu üle: poliitika ebaõnnestub Rosenheimis!

19. juulil 2025 on Brenneri baastunneli tulevik teravalt vaieldud teema, mis on oluline nii Austriale ja Itaaliale kui ka Saksamaale. Esimesed kaks riiki on tunneli ehitamisel teinud märkimisväärseid edusamme, samas kui Saksamaa on Brenneri põhjapoolsel juurdepääsul takerdunud. Brenneri baastunnel, mis kulgeb 55 kilomeetrit läbi Ida-Alpide Brenneri kuru all, on valmides üks maailma pikimaid raudteetunneleid. Pikemaks läheb vaid Gotthardi baastunnel Šveitsis. Projekt hõlmab ka Inni oru tunnelit, mis teeb sellest maailma pikima maa-aluse raudteeühenduse kogupikkusega 64 kilomeetrit Vikipeedia kinnitatud.

Praeguste arenduste raames on nii Austria kui ka Itaalia oma tunnelilõigud suures osas valmis saanud. Austria on kolmveerand teest läbi, samas kui Itaalia on juba ehitusega alustanud. Saksamaa aga vaevleb viivituste ja poliitiliste vaidlustega seoses projekti Bundestagi hääletusega; see on nihutatud algsest kevadest 2025 sügisesse 2025 ja võib-olla isegi sügisesse 2026, näiteks rosenheim24.de teatatud.

Poliitilised puudujäägid ja nõudmised

Baieri vabad valijad on juba võtnud selge seisukoha ning nõuavad suuremat läbipaistvust ja selget teavet Brenneri põhjapoolse sissevoolu kohta. Uuel transpordiministril Patrick Schniederil (CDU) on kohustus jõuda järele varem puudunud suhtlusele ja rõhutada projekti eeliseid Rosenheimi piirkonna jaoks. Kriitikud süüdistavad endist föderaalset transpordiministrit Volker Wissingit selles, et ta on olukorra selgitamiseks vähe teinud. Poliitiline suhtlus ja veenmine on Saksamaal ebaadekvaatne, mis vihastab paljusid elanikke ja poliitikuid, mainib kohalik ajakirjandus.

Eelarvamused Itaalia suutlikkuse kohta suuremahulisi projekte edukalt lõpule viia viivad väärarvamusteni. See näitab, et Saksamaa on Brenneri projekti osas Itaaliale ja Austriale järele jõudnud. Sellegipoolest ei ole Saksamaal projekti poliitiline toetus optimaalne, mis seab edusamme tõsiselt ohtu.

Tehnilised üksikasjad ja edusammud

Mis puudutab Brenneri baastunnelit ja selle ligipääsetavust, siis plaanitud valmimised on veel silmapiiril. Tunnel on kavas avada 2032. aastal. Tunneli eesmärk on lühendada Innsbruckist Bolzanosse kuluvat aega enam kui kahelt tunnilt vähem kui ühele tunnile ning seeläbi oluliselt parandada raudteeühendust Põhja- ja Lõuna-Tirooli vahel. Maksimaalse 1720-meetrise kattega tunnel pakub märkimisväärset kaubaveo mahtu ja suunab kaubaveo maanteelt raudteele. Projekti toetab tugevalt Euroopa Liit, mis rõhutab uue ühenduse olulisust Vikipeedia rõhutas.

Praegused, üle 20 aasta kestnud ehitustööd näitavad edu: 2019. aastaks oli kokku 230 kilomeetrist tunnelist välja kaevatud juba 100 kilomeetrit. See näitab pidevat edasiminekut, isegi kui väljakutsed on endiselt suured. Rongide ohutuskontseptsioonid ja kavandatav elektrisüsteem on kavandatud saavutama reisirongidel kiirust kuni 250 km/h ja kaubarongidel kuni 160 km/h.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Brenneri alustunnel pole mitte ainult arhitektuuriline meistriteos, vaid ka sümboolne projekt Euroopa integratsiooni ja keskkonnakaitse jaoks. Kas poliitilistest vaidlustest saab üle, et ambitsioonikas ehitusprojekt edukalt lõpule viia, näitavad lähiaastad.