Suche
Mein Konto
Metsaomanike selts alustab rabade kliimakaitse algatust!
Pfarrkirchen-Simbachi metsaomanike selts jagab ekskursioonide ja erialaloengutega teavet Rottal-Innis metsade ja kliima kohta.
Metsaomanike selts alustab rabade kliimakaitse algatust!
Mis toimub Pfarrkirchen-Simbachi piirkonnas? Pfarrkirchen-Simbachi metsaomanike ühing (WBV) korraldas hiljuti põneva ekskursiooni, mis käsitles kliimamuutuste väljakutseid ja kõrgsoo tähtsust meie keskkonnale. WBV esimehe Georg Riedli ja tegevdirektori Ludwig Hofbaueri juhtimisel arutati meie metsade ja nõmmede keskset rolli kliimakaitses.
WBV programmis on sel aastal kokku 19 teabeüritust, mis toimuvad koostöös Toidu-, Põllumajandus- ja Metsandusametiga (AELF). Tähelepanu keskmes on sellised teemad nagu „Meie mets kliimamuutustes” ja „Nõmm kui kliimakaitsja ja biotoop” PNP teatab, et ....
Metsageneetika vaimustus
Ekskursioon algas Freilassing/Teisendorfis asuvast Metsageneetika Ametist (AWG), kus Sebastian Kienlein tutvustas külastajatele metsandusuuringute maailma. Keskenduti kliimamuutuste mõjudele puuliikide uuenemisele ja koosseisule. Muuhulgas testiti alternatiivseid puuliike, et võidelda selliste väljakutsetega nagu põud ja kahjurite surve. Erilist tähelepanu pälvis jaapani kask, mida peetakse perspektiivikaks, mille keskmine kõrgus on 15 aastaga 13,9 meetrit. Katsetatud puuliikide hulka kuuluvad ka Atlase ja Liibanoni seeder, puhmas tamm, must mänd, sarapuu, tulbipuu ja jaanileivapuu PNP teatab, et....
Asjatundjate ja osalejate vahelises mõttevahetuses selgus vajadus leida kuusele uued “naabrid”, kuna see kannatab praeguste ilmastikutingimuste tõttu tugevalt.
Monument kõrgendatud nõmmele
Ekskursiooni teine tipphetk oli Schönramer Filzi, üleeuroopalise tähtsusega kõrgendatud nõmme külastus. Siin selgitas metsakaitseametnik Dominik Zellner raba tähtsust kliimale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Nõmmed ei ole mitte ainult arvukate haruldaste liikide elupaigad, vaid nad talletavad ka kuni neli korda rohkem CO2 kui metsad. Kuivendatud rabad aga eraldavad aastas kuni viis tonni CO2 hektari kohta PNP teatab, et .... Šveitsi föderaalse uurimisinstituudi WSL andmetel võivad renatureeritud nõmmed siduda 50–100 aasta jooksul üle 1000 tonni CO2 hektari kohta [Myclimate teatab, et ...](https://www.myclimate.org/de-ch/aktiv- Werden/klimaschutzprojekte/detail-klimaschutzprojekte/landnutz-schweiz-7823-004/).
Tänapäeval on tähelepanu keskmes nende unikaalsete elupaikade taasloomine, milles teiste seas on võtmeroll ka kobral, kes saab oma tegevusega reguleerida nõmme veeolusid. Arutati ka Schönramer Filzi ajaloolist kasutamist turba kaevandamiseks sunnitööliste poolt, mis on selle ajaloo õudne osa, mida tuleb arvesse võtta.
Väärtuslik keskkond
Turbaalad täidavad mitmesuguseid funktsioone, mida sageli ei tunnustata. Need on elupaigad paljudele looma- ja taimeliikidele, toimivad süsinikuvarudena ja stabiliseerivad kohalikku veetasakaalu. Eriti muljetavaldav on see, et kuivendusmeetmed kahjustavad sageli metsades asuvaid nõmme, mis tähendab, et nad saavad oma ülesandeid täita vaid piiratud ulatuses Waldwissen teatab, et ....
Üldiselt näitab see WBV ekskursioon muljetavaldavalt, kui oluline on jätkusuutlik metsamajandamine ja kõrgsoode taastamine. Meie metsade ja nõmmede tulevik sõltub sellest, kas me mõistame nende tähtsust kliimale ja tegutseme vastavalt. See oli osalejatele hariv ja mõtlemisainet pakkuv päev.