Vaid 31 protsendil on hädaabipakett: Saksamaa jääb plaanita!

Vaid 31 protsendil on hädaabipakett: Saksamaa jääb plaanita!

Wasserpumpe.de koostöös Norstatiga hiljuti läbi viidud uuring näitab, et sakslased on hädaolukorraks valmisolekust valdavalt huvitatud. Kuid tegelikkus on kainestav. 55 protsenti küsitletutest peab vajalikuks valmistuda võimalikeks eriolukordadeks. Kuid ainult 31 protsendil on kodus täielikult või osaliselt pakitud hädaabikomplekt. See lahknevus teadlikkuse ja tegevuse vahel on vestlusteema.

Eriti silmatorkav on see, et 69 protsenti küsitletutest ütles, et neil ei ole hädaabikomplekti või nad ei olnud oma varude osas kindlad. Hädaabikomplekti olulised komponendid, nagu vesi, mitteriknevad toiduained, patareid ja raadio, tunduvad paljudes kohtades puuduvat. Veel üks punkt, mis paneb mõtlema: ainult 21 protsenti osalejatest tegi oma pereliikmete või toakaaslastega kokkuleppeid või plaani. Ülekaalukalt 54 protsenti ei ole potentsiaalsetele hädaolukordadele üldse mõelnud.

Vastutus hädaolukordade eest

Nagu uuring näitab, näeb 66 protsenti probleemiga maadlejatest valitsust vastutavana eriolukordade eest. Üllataval kombel usub 20 protsenti, et hädaolukord Saksamaal on ebatõenäoline. Selline suhtumine võib suuresti mõjutada valmisolekut end ette valmistada. Siiski, kuigi teatud ettevaatusabinõud ollakse teadlikud, jääb tegelik ettevalmistus siiski kõrvale.

Föderaalse kodanikukaitse ja katastroofiabi büroo rahastatava uurimisprojekti “Elanike mitteametlikud ja isejuhitavad õppeprotsessid hädaolukordadeks valmisoleku valdkonnas” eesmärk on täiendada teadmisi ja oskusi hädaolukorraks valmisoleku valdkonnas. Muuhulgas analüüsiti selliseid aspekte nagu hädavarustus, matkapliitide või valgustusega varustus ning esmaabi ja tulekustutusalased teadmised. Kuigi lõplikud andmed on alles pooleli, näitavad esialgsed arusaamad, et paljud sakslased peavad oma oskusi ja teadmisi selles valdkonnas laiendama.

Üleskutse tegevusele

Selle küsitluse ja sellega kaasnenud uurimisprojekti tulemused näitavad, et kiiresti on aeg mõelda rohkem oma hädaolukorraks valmisolekule. Sest: Kriisi ajal on sageli liiga hilja midagi ette võtta. Kindlasti on mõttekas mõelda eelnevalt läbi võimalikud stsenaariumid ja võtta kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud juba varakult.

Olenemata sellest, kas räägite oma perega hädaabiplaanist või kontrollite oma toidu- ja veevarusid, on iga väike samm loetud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka suhtlemisele ja mitteformaalsele teadmiste omandamisele, et muuta kogukond tervikuna vastupanuvõimelisemaks tuleviku väljakutsetele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie kõigi asi on võtta vastutus ja end ootamatuteks olukordadeks paremini ette valmistada. Igaüks meist saab anda oma panuse, et olla hädaolukordadeks valmis.