Bremen plaanib rekordilisi laene: 148 miljonit haridus- ja sotsiaalvaldkonnaks!

Bremen plaanib rekordilisi laene: 148 miljonit haridus- ja sotsiaalvaldkonnaks!

Bremerhavenis on palju kära, sest linnavolikogu peab peagi tähtsat erakorralist koosolekut. 2023. aasta kolmas lisaeelarve otsustatakse 15. detsembril. Selle kiireloomulisuse põhjus? Föderaalkonstitutsioonikohtu otsustav otsus, mis näeb ette, et erakorraliste laenude vahendid tuleb ära kulutada samal aastal. Reservide loomine nendest fondidest ei ole enam lubatud. Selle tulemuseks on mõned muudatused, mis ei mõjuta mitte ainult Bremerhavenit, vaid ka kogu piirkonda. Linn peab lõpetama 2022. aastal moodustatud Bremerhaveni fondi ja võtma uusi erakorralisi laene, et tulla toime koroona tagajärgedega. See võib linna rahalist paindlikkust veelgi piirata.

Kuid meetmed ei piirdu ainult Bremerhaveniga. Ka Bremeni linnal on suured plaanid. Valju Bremeni uudised Senat on nüüdseks heaks kiitnud 2025. aasta lisaeelarvete eelnõud ja plaanib võtta 148 miljonit eurot laenu. Selle eesmärk on parandada eelarveseisundit ja see on saanud võimalikuks tänu põhiseaduse ja sellega seotud struktuurikomponendi rakendusseaduse muudatusele.

Rahalised väljakutsed

Omavalitsused on surve all. Rahandussenaator Björn Fecker rõhutab, et majanduslangus ja nõrk maksulaekumine koormavad oluliselt omavalitsuste eelarveid. Bremen ise registreerib kasvavaid kulutusi sotsiaaltoetustele, mis on kasvanud 16 miljoni euro võrra. Pidevalt kasvavad ka kulud haridusele ja hooldusele. Ka föderaaltasandi maksuseaduste muudatused koormavad riigieelarvet üle 31 miljoni euro suuruse kahjumiga.

Üldine olukord on pingeline: riigi korrigeeritud tulud on 6 miljardi euro ringis, kulud aga peaaegu sama suured. Ka Bremeni linn pole roosilises olukorras. Ligi 4 miljardi euro suuruse tuluga ja veidi üle 4 miljardi euro kuludega läheb olukord aina hullemaks. Tähelepanelik lugejaskond teab: pole midagi uut, et linnad peavad pingutavate kulude katmiseks rohkem laenu võtma – dilemma, mis tõenäoliselt kestab veel mõnda aega.

Keskenduge haridusele ja sotsiaalküsimustele

Lisaeelarved on mõeldud ka konkreetsete lisavajaduste katmiseks. Üle 60 miljoni euro on eelarvetõusud ette nähtud hariduse, sotsiaal- ja siseküsimuste meetmeteks. Muuhulgas tuleks pakkuda rohkem õpetajaid ja riigiteenistujaid. Linna turvalisuse tagamiseks tuleks suurendada ka politseinike arvu.

Sellega seoses saab selgeks, kui kiiresti need finantsmeetmed on vajalikud. Saab näha, kas kavandatud sammudest piisab järgmiste aastate väljakutsetest ülesaamiseks. Üks on kindel: omavalitsused ei hoia kokku mitte ainult hariduselt, vaid neil on hea käsi õige asja jaoks vajaliku raha leidmisel – isegi kui see tähendab võlalõksu sattumist.

Lõpuks jääb lootus, et lisaks laenudele leitakse uusi võimalusi omavalitsuste rahanduse pikaajaliseks stabiliseerimiseks ja linnakodanike elukvaliteedil silma peal hoidmiseks. Lõppude lõpuks on see iga hea linnaarengu kõik ja lõpp.