Bremeni raekoda: Austria suursaadik ja vesinikuliit fookuses!

Bremeni raekoda: Austria suursaadik ja vesinikuliit fookuses!

Teisipäeval, 17. juunil 2025 toimus Bremeni raekojas palju tegevust, kui linnapea Andreas Bovenschulte võttis vastu Hollandi suursaadiku Hester Somseni. Aukonsul Cornelius Neumann-Redlini ning endise aukonsul Hylke Boerstra ja konsul Willemijn van der Toorni saatel toimus vestlus Bremeni ja Hollandi kahepoolsetest suhetest. Sai selgeks, kui tihedalt need kaks partnerit koostööd teevad vesinikutehnoloogia, säästva lennunduse ja kosmosereiside vallas.

Suursaadik Somsen kasutas võimalust registreerida end Bremeni vaba hansalinna kuldraamatusse. Linnapea Bovenschulte andis Neumann-Redlinile üle ametisse nimetamise tunnistuse ning koos arutati koostöö prioriteete. Madalmaad on tõestanud end Saksamaa kõige olulisema kaubanduspartnerina ELis ja maailmas kolmandal kohal. Selge näitaja, et siin on tugev majanduslike huvide võrgustik ja valmisolek uuendusteks.

Vesinikumajandus kui tulevikuprojekt

Vestluse keskseks teemaks oli vesinikumajandus. Bremen on juba esitanud 12 projekti, mis aitavad kaasa vajaliku vesiniku infrastruktuuri loomisele. Need projektid on osa suuremast Põhja-Saksamaa ja Euroopa strateegiast, mille eesmärk on luua transpordi ja tööstuse jaoks ühendatud vesinikuvõrk. Oluline on, et vesiniku tootmine toimub sageli tarbimisest erinevates kohtades, näiteks tuuleparkide läheduses võrreldes keemiatehastega. Tavatarbija ei pruugi seda kohe märgata, kuid vesinikul põhineva tuleviku suunas ollakse praegu kursis ja Bremen on selle keskel.

Ettevalmistused vesiniku suuremahuliseks kasutamiseks on vajalikud ja seetõttu on paljud projektid alles katsefaasis. Eesmärk on koguda uusi teadmisi tuleviku planeerimiseks ja näidata head oskust õigete lähenemisviiside jaoks. Sellega seoses on Saksamaa ja Holland algatanud ka ühise rahastamiskonkursi vesinikutehnoloogiate ja -projektide arendamise kiirendamiseks. Mõlemad riigid investeerivad kumbki viis miljonit eurot edasiste ühisprojektide käivitamiseks.

Innovatsioonid jätkusuutliku tuleviku nimel

Keskendutakse uuenduslikele tehnoloogiatele, sest rohelist vesinikku peetakse dekarboniseerimise võtmeks, eriti raskesti elektrifitseeritavates tööstusprotsessides. Föderaalne teadusminister Bettina Stark-Watzinger rõhutab, et sellised tehnoloogiad on majanduse jaoks ülimalt olulised. Samuti tuuakse esile vajadus tugeva tööstusklastri moodustamiseks. Siin kohtame värvikaid projekte: olgu selleks elektrolüüs vesiniku tootmiseks või uuenduslikud lähenemisviisid vesiniku säilitamiseks ja kasutamiseks. Arvestades, et Saksamaa soovib saada 2045. aastaks kliimaneutraalseks, Hollandi sihiks on aga aasta 2050, on ühised jõupingutused mitte ainult mõttekad, vaid ka hädavajalikud.

Üldiselt näitavad arengud Bremenis ja partnerlus Hollandiga, et mõlemad pooled tunnevad suurt huvi jätkusuutliku ja uuendusliku tuleviku vastu. Kui kohtumise põhjuseks olid Windforce'i konverentsi avamine Bremerhavenis ja ringreis ZARM-i kosmose asukohas Bremenis, siis pühendumine rohelistele tehnoloogiatele on selgelt esiplaanil.

Järgmistel aastatel on oluline jälgida tähelepanelikult äsja käivitatud projekte. Kas Bremen ja Holland saavutavad oma ambitsioonikad eesmärgid, jääb alles näha – kuid üks on kindel: jätkusuutliku ja põhimõttekindla vesiniku tuleviku suunas on suund võetud.

Bremeni arengute ja ühisprojektide kohta saab täpsemalt lugeda siit: Bremeni senati pressibüroo, Bremen uuenduslik ja Rahvusvaheline koostöö.