Docudraama Albrecht Dürerist: Renessansimeister ärkab!

Docudraama Albrecht Dürerist: Renessansimeister ärkab!

Tänapäeva maailmas, kus paljud kunstnikud on hädas maine ja tunnustuse nimel, võiks peaaegu unustada, et kunagi pidi oma koha leidma ka renessansi suurmeister nagu Albrecht Dürer (1471-1528). Lavastaja Marie Noëlle’i lavastatud uus dokudraama toob ekraanile Düreri sündmusterohke elu ja loomingu. ARD meediateek teatab, et film ei paku ainult ilukirjandust, vaid sisaldab ka dokumentaalseid elemente, et jutustada meistriteoste taga olevaid lugusid.

Oma muljetavaldavate maalide, gravüüride ja puugravüüride poolest tuntud Dürerit peetakse üheks oma aja olulisemaks kunstnikuks. Filmis on kuulsate teoste hulgas jänes, kokku pandud käed ja kompleksgravüür “Melencolia I”. See näitab tema erakordset võimet tabada nii välist maailma kui ka sisemist loomeprotsessi. Film heidab valgust ka Düreri õpipoisi- ja meistriaastatele ning tema lähedastele suhetele abikaasa Agnesega, keda kehastab Hannah Herzsprung. Gretcheni film rõhutab, et sellised tegelased nagu Albrecht Dürer (Wanja Mues) ja tema perekond aitavad kaasa tema kunstitöö sügavale mõistmisele.

Düreri elu ja looming

Albrecht Dürer sündis 21. mail 1471 Nürnbergis ja näitas juba varakult tugevat kunstniku minapilti. See oli aluseks tänapäevasele kunstnikupildile, mida me täna tunneme. Näiteks võttis ta esimesena kasutusele monogrammi oma kunstiteostel, et rõhutada tema kui looja identiteeti. Oma karjääri jooksul õppis Dürer koos maalikunstnik Michael Wohlgemutiga ja käis mitmel maalimisreisil, mis kujundasid tema stiili. Martin Missfeldt kirjeldab Dürerit kui mitmetahulist inimest: kinnisideeks, hedonistlik, visionäär ja samas eneses kahtlev ja otsiv.

Silmatorkav hetk Düreri loomeajaloos oli tema esimene maalireis (1490–1494), mis viis ta kodulinnast Reini jõe äärde. Selle aja jooksul kujunes temast nõutud kunstnik, kelle tööd tagasid kindla sissetuleku. Eriti tähelepanuväärsed on trükised, mida Dürer valmistas alates 1497. aastast. Need aitasid tal tellimustest sõltumatult töötada ja endale nime teha.

Düreri pärand

Düreri töö ulatus palju kaugemale tema ajast. Teosed nagu “Rüütel, surm ja kurat” (1513) ja “Ninasarvik” (1515) võimaldavad tema mõju tunda tänaseni. Dürer oli ka poliitiliselt aktiivne ja valiti isegi linnavolikokku, mis näitab, et teda ei hinnatud mitte ainult kunsti, vaid ka ühiskonnale pühendumise pärast.

Marie Noëlle'i dokumentaaldraama võimaldab vaatajatel sukelduda hilisrenessansi ühe olulisema kunstniku maailma. See heidab valgust Düreri elule, tema ambitsioonidele ja väljakutsetele, mida ta oma kunstnikuteel ületama pidi. See segu ilukirjandusest ja dokumentatsioonist toob päevavalgele palju Düreri tahke ja julgustab tema töö üle arutlema. Eduka näitlejate ja läbimõeldud lavastusega ärkab Düreri pärand ellu ning lõpuks saab selgeks, et tema kunst kõlab ka tänapäeval.