Vasakäärmuslaste süütamisrünnakud: Hamburgi ettevõtjad nende silme all!

Vasakäärmuslaste süütamisrünnakud: Hamburgi ettevõtjad nende silme all!

Möödunud nädalavahetusel muudeti Hamburgi kesklinn kahe silmapaistva ettevõtja sihtmärgiks olnud süütamisrünnakute sündmuspaigaks. Vincorioni tegevdirektor Kajetan von Mentzingen ja Klaus-Michael Kühne lähedane usaldusisik Karl Gernandt avastasid, et vasakäärmuslaste aktivistid on nende sihtmärgiks. Valju Maailm Mitmed autod süüdati nende eraaadressil Groß Flottbekis ja Nienstedtenis. Politsei on juhtumid kinnitanud ja uurimine on nüüd riigi julgeolekuameti käes. Need juhtumid rõhutavad vasakäärmusluse arengut Saksamaal, kus kuritegude arv on viimastel aastatel murettekitavalt kasvanud.

Gernandti puhul on eriti traagiline see, et rünnaku ohvriks langesid asjasse mittepuutuvad inimesed, kuna ta ei ela praegu oma märgitud aadressil Hamburgis. Tema aadressil põlesid kaks ametiautot, Kajetan von Mentzingeni vastu suunatud rünnaku sihtmärk oli aga eelkõige suunatud relvatööstusele. Vincorioni, mis on tuntud sõjaliste süsteemide nagu Leopard 2 tankide, NH90 helikopterite ja raketisüsteemi Patriot tootmise poolest, peavad aktivistid üha enam militariseeritud ühiskonna sümboliks. Vasakäärmuslaste vastutusavaldus Indymedia platvormil kõneleb kõvasti: see kutsub üles sõjakale vastupanule relvafirmade ja riigiasutuste vastu.

Kasvav militariseerimine ja kasvav agressioon

See juhtum leiab aset 2025. aasta veteranipäeva kontekstis, mis tekitab juba Saksamaal arutelusid. Sõjalised vasakäärmuslased kutsuvad inimesi üles kaitsma end kõikjal esineva militariseerimise eest. Jällegi Põhiseaduse kaitse Selle praeguste andmete kohaselt on Saksamaal praegu umbes 38 000 vasakäärmuslast, sealhulgas 11 200 vägivallale orienteeritud inimest. Viimastel aastatel on kasvanud ka vasakäärmuslusest ajendatud kuritegude arv. Ainuüksi 2024. aastal loendati 5857 vasakäärmuslaste kuritegu, mis on 37,9% rohkem kui aasta varem. Märkimisväärse osa nendest kuritegudest moodustavad süütamised.

Süütamisrünnakute teine ​​aspekt on vastupanu Hamburgi Baakenhöfti kavandatava ooperimaja vastu. Vasakäärmusrühmitus näeb selles projektis rikka eliidi sümbolit ja kritiseerib Kühne fondi rahalist toetust. Neid projekte heidetakse sageli mitmetähenduslikus valguses, kuna minevikus seostati neid koloniaal- ja natsionaalsotsialistliku minevikuga. Ründajate retoorikasse kuuluvad ka nõudmised Kühne ja Gernandti varanduse ümberjagamiseks koloniaalohvrite järeltulijatele.

Poliitilised reaktsioonid

Juhtumitele reageeritakse pidevalt. Hamburgi CDU väljendas rünnakute pärast nördimust ja kirjeldas neid kui rünnakut sotsiaalse suhtluse ja sõnavabaduse vastu. Nende süütamisrünnakute poliitilised mõõtmed ulatuvad Hamburgist palju kaugemale ja tõstatavad küsimusi julgeoleku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta.

Vasakäärmuslike rühmituste ohtu ei tohiks alahinnata. Näiteks Nordrhein-Westfalenis, kus föderaalse põhiseaduse kaitse ameti andmetel registreeriti 2024. aastal kõige rohkem vasakäärmuslikke kuritegusid (1180), on olukord pingeline. Hiljutised juhtumid Hamburgis on midagi enamat kui lihtsalt vahemärkus – need peegeldavad teravnenud sotsiaalseid konflikte, mis praegu meie riiki kujundavad.