Rohkem kui kaks kolmandikku sakslastest väldivad uudiseid – miks?

Rohkem kui kaks kolmandikku sakslastest väldivad uudiseid – miks?

Praegune uuring tekitab Saksamaal segadust: Reuters Institute Digital News Report 2025 näitab, et 71% Interneti-kasutajatest väldib aktiivselt uudiseid. See tähendab, et eelmise aasta 69% näitaja on taas tõusnud. Selle trendi silmapaistvad põhjused on negatiivsed mõjud meeleolule, mida märkis 48% küsitletutest. Mõned tunnevad end kurnatuna ka konfliktide ja sõdade rohkest kajastamisest. Raporti kohaselt tunneb 39% uudiste vältijatest end selles kontekstis stressis, mida uurija Julia Behre kirjeldab kui valikulist uudiste vältimist, mis ei tähenda uudiste üldse mitte tarbimist.

Huvitav on see, et vanemad inimesed, eriti 55-aastased ja vanemad, kommenteerivad sagedamini, et sõdade kajastamine on liiga palju. Nooremate inimeste seas vanuses 18–24 43% ütleb, et nad tunnevad end uudistetulva tõttu kurnatuna, samas kui 19% arvab, et teave pole nende jaoks oluline. Vaatamata uudiste vältimisele püsib huvi stabiilne: 55% täiskasvanutest on Saksamaal uudiste vastu endiselt väga huvitatud ja 91% tarbib uudiseid mitu korda nädalas, nt. Raadio huulte raportid.

Usaldus uudiste vastu püsib stabiilsena

Teine positiivne aspekt on usalduse tase uudisteallikate vastu. 45% täiskasvanud Interneti-elanikkonnast usaldab enamikku aruandlusest, mis näitab usalduse stabiilsust, mis kajastub eriti avalikes uudistes ning kohalikes ja piirkondlikes ajalehtedes. On rabav, et üle 50% küsitletutest peab inimeste loodud uudiseid usaldusväärsemaks kui tehisintellekti poolt loodud uudised. Leibniz HBI märgib.

Sotsiaalmeedia on üks levinumaid uudisteallikaid. 66% täiskasvanud kasutajatest tarbivad seda vähemalt kord nädalas. Suhtlusvõrgustikud, nagu YouTube ja Instagram, saavutavad kõrge kasutusmäära, eriti 18–24-aastaste seas. Nende platvormide usaldusväärsuse väljakutseks on see, et 57% vastajatest näeb TikToki ja 53% X-i (endine Twitter) valeuudiste levitamisel ohtlikuna.

Uudiste vältimine kui kaitsestrateegia

Teine raportis esile tõstetud punkt on uudiste vältimine kui kaitsemehhanism. Selle vältimisega võivad kindlasti kaasneda positiivsed mõjud, näiteks suurem kodanikuaktiivsus. Sellest järeldub, et uudiste vältimist ei tohiks käsitleda mittehuvitusena, vaid pigem enesekaitse vormina psühholoogilise stressi eest, nagu näiteks ARD meedia selgitas.

Kokkuvõttes koorub Saksamaal mitmetahuline pilt uudiste vältimisest. Kuigi paljud inimesed loobuvad aktiivselt negatiivsetest raportitest, püsib usaldus usaldusväärsete uudisteallikate vastu stabiilsena. Samal ajal esitatakse meediamaastikule uusi nõudmisi, mis peavad vastama tänaste kasutajate vajadustele ja eelistustele. Pärast intensiivset raporteerimist konfliktidest, pandeemiatest ja muudest kriisidest tundub, et elanikkond otsib uudistele uut lähenemist – sellist, mis aitab paremini kaasa nende enda vaimsele tervisele.