Invasiivne sipelgas ähvardab Hesseni: ilmuvad esimesed isendid!

Invasiivne sipelgas ähvardab Hesseni: ilmuvad esimesed isendid!

Invasiivsete sipelgate oht

Viimastel nädalatel on sagenenud teated selle liigi invasiivsetest sipelgatestTapinoma magnum, tuntud ka kui suur nääre sipelgas. See liik levib pidevalt üle Saksamaa ja avaldab juba murettekitavat mõju kohalikule infrastruktuurile. Vastavalt hiljutisele raportile Fulda ajaleht Olukord on eriti pingeline Baden-Württembergis ja teistes liidumaades, kus keskkonnaministrid nõuavad tungivalt invasiivsete liikide riikliku nimekirja koostamist, et võtta leviku tõkestamiseks meetmeid.

Nende Vahemere piirkonnast pärit sipelgate suured kolooniad ei kujuta endast probleemi mitte ainult aedadele ja avalikele rajatistele, vaid on juba põhjustanud ka elektri- ja internetikatkestusi Kehli linnas. Seal võetakse sihipäraseid meetmeid Vahemere piirkonnast pärit taimepallide tõrjeks, et vältida edasist tungimist. Fulda NABU ringkonnaühenduse aseesimees Jörg Burkard teatab, et peamised levialad asuvad edelas. Esimesi isendeid on Darmstadtis juba märgatud, Ida-Hessenis pole neid õnneks veel avastatud.

Superkolooniad ja nende tagajärjed

Mis teebTapinoma magnumnii ohtlik? See sipelgaliik moodustab tohutuid superkolooniaid, mis koosnevad sadadest tuhandetest kuni miljonitest isenditest. Kui need kolooniad leiavad tee hoonetesse, võivad nad põhjustada märkimisväärset kahju. Järkjärgulist levikut soodustab suvekuumus, mis teeb sellega võitlemise veelgi raskemaks. Huvitaval kombel onTapinoma magnumei ole kantud ametlikku ELi invasiivsete liikide nimekirja, mistõttu puuduvad tõhusad tõrjemeetmed. See toob kaasa jõustamise puudujäägi, sest vastutavatel looduskaitseasutustel napib nii rahalisi vahendeid kui ka töötajaid.

Lisaks hoonete ohustamisele levivad need sipelgad ka teistesse Euroopa piirkondadesse. Seda liiki on juba teatatud Belgias ja Hollandis ning Šveitsis on registreeritud üle 20 levikukoha. Sõnaraamat Amoureux des Fourmis rõhutab, et nende kohanemisvõime võimaldab neil ellu jääda isegi külmemates piirkondades. On teada, et sipelgad jäävad aktiivseks isegi temperatuuril 6–7 °C.

Võitlusperspektiivid

Arvestades seda kasvavat ohtu, on sissetungivate sipelgaliikide vastu võitlemiseks erinevaid lähenemisviise. Kuigi permetriiniga on Zürichis juba edukalt püütud populatsiooni vähendada, ohustab see keskkonda, eriti vee-elupaiku. Arutatakse ka vähemtoksiliste alternatiivide, näiteks metopreeni kasutamist, kuid seejuures tuleb arvestada keskkonnamõjuga.

Olukorra keerukus nõuab nende agressiivsete sipelgate leviku tõkestamiseks kooskõlastatud tegevust kõigi Saksamaa liidumaade poolt. On selge, et kui terviklikku strateegiat ei töötata välja, võivad väljakutsed tulevikus suureneda. The Peegel aruanded tungiva vajaduse kohta kaitsta meie bioloogilisi ökosüsteeme ja põllumajandust nende invasiivsete liikide mõjude eest.

Arvestades praegust olukorda, peaksid aiaomanikud ja kodanikud olema teadlikud, et need sipelgad ei ole mitte ainult häiriv probleem, vaid neil võivad olla tõsised tagajärjed meie keskkonnale ja infrastruktuurile. Meie kohustus on olla valvsad ja rakendada vajalikke meetmeid suurte sipelganäärmete leviku tõkestamiseks.