Kuuma väljakutse: föderaalvalitsus investeerib miljardeid jahedamatesse linnadesse!

Kuuma väljakutse: föderaalvalitsus investeerib miljardeid jahedamatesse linnadesse!

Suviste temperatuuride tõustes muutuvad meie linnade ees seisvad kuumusega seotud väljakutsed üha pakilisemaks. See ei puuduta ainult 2025. aasta suve, vaid meie eluruumide tulevikku. Föderaalne ehitusminister Verena Hubertz (SPD) teeb selgeks, et suuremad jõupingutused kuumuse vastu on nüüd hädavajalikud. Suvine kuumus mõjub eriti rängalt vanematele inimestele ja lastele ning mõnikord ei suuda nad ruumi jahedana hoidmiseks vajalikke meetmeid võtta. Fulda info teatab, et elukvaliteedi oluliseks tõstmiseks on vaja rohkem haljasalasid, parke, jahedamaid nurki ja heledamaid majafassaade.

Kliimamuutuste vastu võitlemiseks on föderaalne elamumajanduse, linnaarenduse ja ehituse ministeerium (BMWSB) pühendunud linnastruktuuride igakülgsele kohandamisele. Linnasid tuleks toetada nende hoonete projekteerimisel soojusega kohandatavateks ja linnahaljasalade laiendamisel. Uute majade ehitamisel pööratakse suuremat tähelepanu säästvatele materjalidele, nagu puit, ning proovitakse istutada rohkem puid ja tihendada alasid, et soojaprobleemiga aktiivselt tegeleda. BMWSB on juba sõnastanud seitse olulist soojaennetuse ettepanekut, mida vallad peaksid toetama.

Soovitused kuumenemise vältimiseks

• Raum für mehr Grün schaffen.
• Leistungsfähige Freiraumsysteme mit Erholungsräumen und vernetzten Parks.
• Klimaaktive grüne Infrastruktur für Verschattung und Verdunstungskühlung.
• Innen- und Hinterhofbegrünung.
• Mehr Grün an Gebäuden.

Väljakutsed aga suurenevad – alates 1950. aastatest on Saksamaal keskmine kuumade päevade arv aastas kolmekordistunud – 11,5-ni. Prognoosid näitavad, et Berliinis võib sajandi keskpaigaks oodata 20–35 kuuma päeva, kui ei võeta tõhusaid meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vastu võitlemiseks. Riiklik linnaarengu poliitika rõhutab, et soojuse negatiivne mõju ei mõjuta mitte ainult linnaelanike tervist, vaid ka üldist heaolu. Hädasti on vaja kohanemismeetmeid, näiteks linnaplaneerimises ja ehituses.

Selgete kuumakaitseplaanide ja vastutuse vajadust nõuab Saksamaa arstide liit üha enam. Meditsiinipresident Klaus Reinhardt nõuab, et kuumakaitse ei algaks mitte ainult arstikabinettides ja haiglates, vaid ka koolides, hooldusasutustes, ettevõtetes ja eramajapidamistes. Eriti ohustatud on lapsed, rasedad naised, krooniliste haigustega inimesed ja vanemad inimesed. Õigete meetmete ja nutika linnaarenguga tuleks aga Kölni elanike kuumakindlust tõsta.

Kuidas siis tagada, et kõik Kölnis ei peaks kannatama tõusvate temperatuuride käes? Linnade kiirendatud ümberkujundamispüüdluste, rohelise taristu laiendamise ja mõistlike soojaennetusstrateegiate väljatöötamise kaudu võiks olla võimalik luua kõigile meeldivam elukeskkond. Hea plaan võib muuta kuumaprobleemi igapäevaelus väheseks. Teeme sellega hakkama!