Hesseni kaksikõpilaste väljasaatmine tekitab nördimust!

Hesseni kaksikõpilaste väljasaatmine tekitab nördimust!

Hessenis tekitas Amnesty juhtum parajalt kõmu: Palestiina perekond, kuhu kuulusid Aziza A. ning tema 15-aastased kaksikud Janna ja Joud, pidi välja saatma. Kuid katse neid kolme Rumeeniasse tagasi saata kukkus eelmisel laupäeval läbi, sest ema polnud kodus ja tüdrukud jäid korterisse üksi. The event brought not only those affected, but also numerous supporters to the scene, who denounced the harshness of the procedure.

Perekond elab Saksamaal alates 2021. aasta novembrist ja tegelikult oleks pidanud lahkuma 2025. aasta jaanuarist. Tema varjupaigataotlus lükati tagasi augustis 2022. Tagasisaatmismenetlus põhines Dublini konventsioonil, mis reguleerib varjupaigataotlejate jaotamist. [Tagesschau] juhib tähelepanu selle süsteemi väljakutsetele: viimastel aastatel ei ole kümneid tuhandeid juhtumeid plaanipäraselt menetletud, mille põhjuseks on sageli riikidevahelised kehvad kokkulepped või Saksamaa ametivõimude viivitused. Ka sel konkreetsel juhul lubati perele, et kodumaale tagasisaatmine kulgeb tüsistusteta – nüüd selgub, kui raske see praktikas olla võib.

Emotsionaalsed tunnistajate aruanded ja poliitilised reaktsioonid

Janna ja Joud on oma kooli hästi sulandunud, leidnud Hessenis stabiilse keskkonna ja unistavad saada pedagoogiks. Janna rääkis ühes varasemas vestluses vägivallast ja diskrimineerimisest Rumeenias ning rõhutas, et tema perekond leidis lõpuks kodu Saksamaal. Samuti kardab Joud väga järjekordset väljasaatmiskatset ja võimalust, et kohale võib tulla politsei, mis suurendab veelgi emotsionaalset survet perekonnale. Hesseni pagulasnõukogu väljendas väljasaatmise üle nördimust enne, kui tüdrukutele tunnistused anti.

Siseminister Roman Poseck CDU-st kinnitas 2025. aasta esimesel poolel Hesseni küüditamiste kasvu 1017 inimeseni, mis tähendab 30-protsendilist kasvu võrreldes aasta varasemaga. Ta näeb küüditamist põhiseadusliku riigi raames vajaliku meetmena. Samal ajal leiavad need karmid meetmed üha enam vasturääkivusi – osariigi parlamendi rohelised ja Paritätische Wohlfahrtsverband kritiseerivad osariigi valitsuse karmi joont ja nõuavad ümbermõtlemist.

Dublini menetlus surve all

[DW] andmetel on Dublini menetluse tulemused üldiselt küsitavad. 2023. aastal taotleti üle 74 000 ülekande, kuid tegelikult teostati vaid 5053. Sarnane on olukord ka 2024. aastal, kus enam kui 74 500 taotlusest õnnestus vaid 5827. Sellised riigid nagu Itaalia muudavad selle eriti keeruliseks ja vaatamata märkimisväärsetele tagasivõtulubadele aktsepteerivad nad tagasisaatmist vaid mõnel juhul. Need süsteemsed probleemid ei kujuta endast mitte ainult olulist takistust varjupaigataotlejatele, vaid õõnestavad ka kogu ELi varjupaigasüsteemi usaldusväärsust.

Tulises debatis rände ja integratsiooni üle jääb perekond A. juhtum kurvaks näiteks sellest, kuidas uude ühiskonda sattunud inimesed võivad bürokraatlike takistuste tõttu läbi kukkuda. Samal ajal kui perekond võitleb Saksamaale jäämise eest, puuduvad olemasolevas varjupaigasüsteemis ja sellega seotud rahvusvahelistes regulatsioonides selgeid lahendusi selliste juhtumite lahendamiseks.