70-aastaselt pensionile jäämine: CDU poliitik nõuab kõigile pikemat tööaega!

70-aastaselt pensionile jäämine: CDU poliitik nõuab kõigile pikemat tööaega!

Arutelu 70-aastaselt pensionile jäämise üle kogub hoogu ja tekitab poliitikas tuliseid arutelusid. CDU parlamendiliige Pascal Reddig kutsub praegu üles pensionäridel kauem töötama, et pensioniõigused oleksid jätkusuutlikud. Jällegi Giessener Anzeiger aruannetes rõhutab Reddig vajadust jaotada koorem õiglasemalt kõikide põlvkondade vahel. Tema üleskutse on selge, eriti eelseisvate reformide osas: sotsiaalne enamus pensioniea tõstmiseks on hädavajalik.

Põnev on see, et praegune pensioniiga tõstetakse 2031. aastaks järk-järgult 67 aastani. Reddig toetab ka majandusminister Katherina Reiche ettepanekut minna pensionile 70-aastaselt, mis võib tekitada valijate seas vastakaid reaktsioone. Tema plaanides on ka meetmed ennetähtaegse pensionile jäämise atraktiivsemaks muutmiseks. See hõlmab suuremate pensionide mahaarvamiste kehtestamist ennetähtaegselt pensionile jäämise korral. See on oluline samm ajal, mil demograafilised nihked muutuvad üha tungivamaks.

Lahendused ühiskonnale tervikuna

Kuid milliste väljakutsetega me silmitsi seisame? Riiklik pension on paljude inimeste jaoks ülioluline sissetulekuallikas ja see on osutunud kasulikuks ka kriisiaegadel. Vastavalt Föderaalne kodanikuhariduse agentuur Iga neljas inimene saab riiklikku pensioni või riigiteenistuse pensioni – see on selge märk pensionisüsteemi tähtsusest Saksamaal. Kuna eakate ülalpeetavate suhtarv võib 2050. aastaks tõusta üle 50 protsendi, on tööjõu jaotus moonutatud, kuna vähem töötajaid peab rahastama rohkem pensione.

Rõhutatakse ka vajadust “jätkusuutlikkuse teguri” järele, mis hakkab täielikult kehtima alates 2032. aastast. Reddig soovitab seda tegurit isegi kahekordistada. Selleks, et tulevikus siduda pensionid inflatsiooniga, mitte enam palkade arenguga, oleks vaja ulatuslikke ümberkorraldusi. Koalitsioon plaanib 2031. aastaks kehtestada pensionitaseme piiriks 48 protsenti.

Silmas on olulised reformid

2026. aasta reformikavad on juba päevakorral ja näevad ette emade pensionide rahastamist miljarditega föderaaleelarvest. Surve reformideks on suur, kuna Euroopa pensionikindlustus on ühiskonna vananemise, sündimuse languse ja oodatava eluea pikenemise tõttu surve all. Paljudes EL-i riikides, sealhulgas Saksamaal, tehakse jõupingutusi vanema elanikkonna tööhõive määra tõstmiseks.

Arutelu pensionide üle on midagi enamat kui lihtsalt poliitiline; see mõjutab põhimõtteliselt paljude inimeste elutingimusi tulevikus. Sisuliselt peame kõik esitama endale küsimuse: kuidas tagada sotsiaalne õiglus ja pensionisüsteemi majanduslik elujõulisus tulevastele põlvedele? Oluline on leida tasakaal, mis arvestab nii praeguste kui ka tulevaste pensionäride vajadustega.