K+S: soolane reovesi Werrasse 2039. aastaks? Keskkonnarühmad löövad häirekella!
K+S plaanib soolase reovee Werrasse lasta 2039. aastaks. Kriitikud nõuavad elujõulist kõrvaldamiskontseptsiooni.

K+S: soolane reovesi Werrasse 2039. aastaks? Keskkonnarühmad löövad häirekella!
Kasseli tuntud väetisetootja K+S plaanib ka pärast 2027. aastat jätkata kaaliumkloriidi tootmise soolase reovee juhtimist Werrasse. Algselt oli ettevõte teatanud, et alates 2028. aastast juhib ta reovett ainult jäätmete prügilatest. Kuid ettevõtte pressiesindaja Johannes Rützel selgitas suunamuutust optimistlike ootustega Weseri vesikonna majandamisplaanis soola vähendamise osas. Kavandatav heide võib kesta kuni 2039. aastani, mida elanikud ja keskkonnaühendused on murega teadnud, sest Werrast ja Fuldast Hanni voolav Weser. Münden on samuti mõjutatud, nagu ikka päevauudised teatatud.
Seoses eelseisvate kooskõlastusmenetlustega esitas K+S oktoobri keskel Kasseli piirkonnavolikogule taotluse ulatuse määramiseks. See protseduur võimaldab määratleda keskkonnamõju hindamise uurimisraamistiku. Lõplik otsus soolase reovee ärajuhtimise tegeliku taotlemise kohta tehakse eeldatavasti 2027. aastal. Sellega seoses kavatseb ettevõte juhtida Werrasse nii prügila- kui ka töötlemisreovee ning säilitada praegused kloriidi, kaaliumi, magneesiumi ja sulfaadi piirväärtused, mis valmistab muret keskkonnaühendustele nagu BUND Hessen.
Keskkonnarühmade mured
Kriitika ei tule ainult keskkonnakaitsjatelt. BUND Hesseni esindaja Thomas Norgall kritiseerib tõsiasja, et K+S ei suuda pakkuda usaldusväärset kõrvaldamiskontseptsiooni, ja nõuab soolase vee reostuse järkjärgulist vähendamist. Lisaks ei kiidetud ohutuse huvides heaks plaanitud meetmed soola vähendamiseks, nagu endise Springeni kaevanduse kontrollitud üleujutus.
Heitmise loa saamiseks teatab K+S ka, et protsessi vastavalt kohandamiseks eristatakse kõrge ja madala mineralisatsiooniga vett. Siiski on oodata, kuidas 198 ulatuse määramise protsessi kaasatud avalik-õiguslikku asutust ettepanekutele reageerivad. Eelkõige jääb avalikkus silma peal hoidma, kuidas K+S juhib heidete keskkonnamõju, kuna ettevõte on alates 2000. aastast vähendanud reoveekoguseid 80 protsenti ning plaanib 2028. aastaks üle minna kuivtöötlusele.
Kuigi kõigi pilgud on suunatud Kasseli piirkonnanõukogule, on selge, et K+S on teinud strateegilise kursimuutuse. Menetluses olev taotlus soolase reovee ärajuhtimiseks tekitab küsimusi ning jääb üle loota, et keskkonnaühenduste häält võetakse kuulda, et mitte seada ohtu Werra ja kogu jõestiku tulevikku. Sest siin on midagi olulist – mitte ainult looduse, vaid ka nende vete läheduses elavate inimeste jaoks.