Turvalisus või hirm? Arutelu migrantide ja linnapildi üle Hessenis!

Turvalisus või hirm? Arutelu migrantide ja linnapildi üle Hessenis!

Saksamaal käib tuline vaidlus julgeoleku ja linnapildi üle, mida õhutavad kantsler Friedrich Merzi väljaütlemised. Hiljutisel konverentsil Mainzis rääkis Hesseni peaminister Boris Rhein selgelt ja nentis, et kodanikud ootavad olukorrale ausat tagasisidet. Ta kutsub kriitikuid lahkuma oma "hea enesetunde oaasidest" ja teadvustama linnade tegelikkust. Merzi väljaütlemised rändepoliitika kohta on diskussiooni veelgi õhutanud, mis toob fookusesse ka konkreetsete turvameetmete vajaduse. Üks Rheini ettepanek hõlmab betoonpollarite kasutamist avalikel festivalidel ja relvakeelutsoonide loomist.

Rhein ja tema Tüüringi kolleeg Mario Voigt rõhutasid, et Merz räägib laialt levinud ebakindlustundest. Voigt tõlgendab kantsleri avaldusi reaktsioonina paljude inimeste muredele ning kutsub üles suurendama politsei kohalolekut ja järjekindlamalt jõustama kehtivaid seadusi. Teine oluline teema selles arutelus on migratsiooni roll ja seos kuritegevusega. Föderaalse kriminaalpolitsei büroo 2020. aasta uuringu kohaselt on üldine turvatunne Saksamaal kõrge, kuid see näitab suuri erinevusi, eriti soopõhises turvatunnetuses.

Turvatunne elanikkonna seas

Uuringu tulemused näitavad, et veidi alla kolmveerand inimestest tunneb end öösiti oma kodukandis turvaliselt. Eelkõige tunnevad naised suuremat ohtu sattuda kuriteoohvriks, mistõttu paljud neist väldivad öösel busside või teatud kohtade kasutamist. Huvitaval kombel on 35–45-aastastel täiskasvanutel eriti suur hirm kuritegevuse ees, samal ajal kui sisserändaja taustaga inimesed teatavad sageli kuritegevuse suurenenud tajumisest, mis uuringute kohaselt on osaliselt tingitud sotsiaal-majanduslikest põhjustest.

Arutelu migrantide kuritegevuse üle on mitmekülgne. Kuigi väike osa immigrantidest paneb toime kuritegusid, näitab statistika, et üldiselt on migrantide kuritegevuse tase suurem kui põliselanikel. Selle põhjuseks on sageli stressirohked elutingimused ning rühmade sees vanuse- ja sooline koosseis. Enamik migrante, kellel on juurdepääs tööturule, panevad harva toime kuritegusid, samas kui pagulaste vägivald tuleneb sageli konfliktidest varjupaikades.

Sotsiaalne diskursus ja meetmed

Käsitletav probleem nõuab ühiskondlikku diskursust julgeoleku ja integratsiooni teemal. SPD asekantsler Lars Klingbeil väljendas mittenõustumist Merzi seostavate avaldustega, mis suurendasid poliitilisi pingeid veelgi. Üha enam tõuseb fookusesse vajadus arutada sotsiaalse integratsiooni ja töövõimaluste kättesaadavuse üle. Korduvalt käsitletakse ka kuritegevuse ja migratsiooni seost, mis annab mõista, et integratsiooni ennetavad meetmed on kuritegevuse jätkusuutlikuks vähendamiseks üliolulised.

Arutelu on midagi enamat kui lihtsalt poliitiline argument; see mõjutab otseselt inimeste igapäevaelu ja turvatunnet. Jääb üle oodata, milliseid konkreetseid meetmeid poliitikud lõpuks linnade väljakutsetega toimetulemiseks võtavad.

Lõpuks tekib küsimus: kuidas teha koostööd turvalise ja lugupidava kooseksisteerimise tagamiseks? Eksperdid rõhutavad, et sotsiaalne sidusus on meie linnas kõigi mugavuste ja turvatunde tundmise põhitingimus.

Täiendava taustateabe saamiseks ja sügavama sissevaate saamiseks julgeoleku- ja rändeteemalisest arutelust leiate aruanded HNA, päevauudised ja bpb kasutada.