Hesse uurib riigiparlamendi töötajate ekstremismikontrolli – uudsus!

Hesse uurib riigiparlamendi töötajate ekstremismikontrolli – uudsus!

Hesseni osariigi parlamendi president Astrid Wallmann (CDU) soovib uue seadusemuudatuse ettepanekuga lasta Hesseni saadikute ja fraktsioonide töötajatel kontrollida äärmusluskahtlust. Eesmärk on jätta kodanike maksurahast välja põhiseaduse vaenlased. Ligikaudu 470 töötaja jaoks kehtestatakse kolmeetapiline läbivaatamisprotsess tagamaks, et osariigi parlamendis ei oleks esindatud äärmuslikud hoiakud.

See ülevaatusprotsess algab töötajate enesearuande küsimustikuga. Teise sammuna kontrollib riigikogu kantselei kahtluse korral hea käitumise tunnistusi. Viimases etapis tehakse päringud põhiseaduse kaitse ametile ja riigi kriminaalpolitsei ametile (LKA). Kui kahtlused leiavad kinnitust, võidakse kasutusele võtta drastilisi meetmeid, sealhulgas kodukeelud, palgakärped ja IT-õiguste äravõtmine. Wallmann rõhutab, et sellised meetmed võtavad arvesse ainult tõsiseid probleeme ja näeb demokraatia kaitse tagamiseks "kiiresti tegutsemisvajadust". Siiski ei ole varem kinnitatud ühtegi kahtlustatavat juhtumit.

Poliitiline vastupanu ja toetus

Ettepanek pälvis fraktsioonides vastakaid reaktsioone. Kui SPD ja FDP väljendasid muret ja toetavad ettepanekut põhimõtteliselt, siis AfD parlamendifraktsiooni juht Robert Lambrou kritiseerib seda algatust kui "umbusaldushääletust" ega näe vajadust sellise läbivaatamise järele. Wallmann ise märgib, et ettepanek ei ole konkreetselt AfD vastu suunatud, kuid möönab, et see murrab uut õiguslikku alust ja see puudutab ka isikuõigusi.

Teistes liidumaades, nagu Rheinland-Pfalz, kehtivad juba rangemad läbivaatuseeskirjad töötajatele, kes peavad läbima taustakontrolli; Nordrhein-Westfalenis on nõutav föderaalsest keskregistrist pärit piiranguteta teave. Seda Wallmanni sammu nähakse ka osana laiemast äärmuslusevastasest strateegiast, reageerides äärmusliku käitumise puhkemisele ühiskonnas.

Ühiskondlikud arengud ja väljakutsed

Praegu on murettekitav tendents: föderaalvalitsus registreerib kõigi aegade kõrgeima poliitilise kuritegevuse ning sagenevad vägivaldsed rünnakud poliitiliste osalejate ja hädaabiteenistuste vastu. Strateegia „Koos demokraatia ja äärmusluse vastu“ käivitati, et tõhusamalt võidelda äärmusluse, rassismi ja muude rühmitustega seotud vaenulike vormide vastu. Oluline on, et riik rakendaks sotsiaalse sidususe säilitamiseks nii ennetavaid kui ka repressiivseid meetmeid.

Strateegial on viis peamist eesmärki, sealhulgas demokraatlike väärtuste tugevdamine ja radikaliseerumise varajane avastamine. Digimaailmas on vihkamise ja desinformatsiooniga tegelemine samuti esmatähtis. Need jõupingutused võivad aidata edendada mitmekesist ja demokraatlikku ühiskonda ning võidelda ennetavalt äärmuslusest tulenevale ohule.

Astrid Wallmanni kavatsus ekstremismile peatada on otseselt seotud nende väljakutsetega. Ta soovib tagada, et riigi parlament ja seda toetavad töötajad oleksid põhiseadusele lojaalsed ja säilitaksid seeläbi kodanike usalduse demokraatlike institutsioonide vastu.

Jääb näha, kuidas Hesseni ja kogu riigi poliitiline maastik areneb. Üks on aga selge: äärmusluse teema ja sellega tegelemine on jätkuvalt väga aktuaalne mitte ainult riigiparlamendis, vaid ühiskonnas tervikuna.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks külastage artikleid aadressilt hessenschau.de, n-tv.de ja federalgovernment.de.