Mannheimi linnapea kutsub omavalitsusi rohkem kaasotsustama!

Mannheimi linnapea kutsub omavalitsusi rohkem kaasotsustama!

Asjad on Berliinis täna tõesti sumisevad: sündmus“Julgete töötuba”on oma uksed avanud. Siin kohtuvad poliitikud, ettevõtjad, klubide asutajad ja pühendunud kodanikud, et otsida piirkondlikke lahendusi üleriigilisteks muutusteks. Selline kohtumine pole mitte ainult ideede esitlemine, vaid ka koht, kus esitatakse nõudmisi. SWR vool teatab, et Mannheimi esimene linnapea Diana Pretzell (rohelised) on võtnud selge seisukoha: ta kutsub omavalitsusi föderaalnõukogus rohkem kaasa rääkima. Punkt, mida tänapäeval vaevalt plahvatusohtlikkuse poolest ületada saab.

Arutelu keerleb kriitika ümber, et omavalitsusi puudutavad otsused tehakse sageli ilma nende esindatuseta liidunõukogus. Pretzell soovitab luua rohkem istekohti, et anda kogukondadele hääl. "Kui omavalitsused ei ole esindatud, siis kuidas saab arvestada kohalike inimeste vajadusi?" küsib ta retooriliselt, osutades näpuga Saksamaa poliitilise osaluse kesksele probleemile.

Olulised hääled ja vaated

Osalejate mitmekesisus on muljetavaldav. Kohalviibijate hulgas on teiste hulgas Anna Christmann (Rohelised, Baden-Württemberg),Ariane Faescher(SPD, Brandenburg) jaClaudia Müller(Rohelised, Mecklenburg-Vorpommern). See mitmekesine poliitiliste aktivistide rühm toob lahendustele erinevaid vaatenurki ja lähenemisviise – alates kohaliku kaasotsustamise tugevdamisest kuni konkreetsete kohalike projektideni.

Mõned positiivsed näited, mida Pretzell toob, pärinevad Mannheimist. Seal on linnavalitsus leidnud mõned uuenduslikud viisid, kuidas kodanikke otsustesse tihedamalt kaasata. Töötoas osalejad sooviksid selliseid algatusi luua ka teistes omavalitsustes. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur rõhutab, et ajaloolised arengud, nagu Augsburgi gildi revolutsioon 1358. aastal, sillutasid teed suuremale kaasotsustamisõigusele ja kodanikuõigustele. See ajalooline perspektiiv teeb selgeks, et kodanike suurema mõjuvõimu nõue ei ole uus, vaid pigem osa Saksamaal pikaajalisest poliitilisest osalusest.

Pilk minevikku ja tulevikku

Kuid rolli ei mängi ainult minevik. Edusammud poliitilises osalemises said selgeks 19. sajandil, kui 1808. aastal võeti kasutusele Preisi linnakoodeks. Sel ajal said kodanikud rohkem õigusi ja lõpuks kehtestati ka naistele valimisõigus. See tee oli pikk ja tagasilöökidega, näiteks natsionaalsotsialismi aeg, mil kohalikku omavalitsust tugevalt piirati.

Seega pole väljakutsed uued, kuid lahendused tuleks leida juba täna. Paljud on nõudnud kodanike suuremat osalust alates 1990. aastatest, kuid valimisaktiivsus kohalikel valimistel on endiselt kainestavalt madal. Peame kokku tõmbama, et mobiliseerida kodanikke taas kohalikeks otsusteks ja tugevdada omavalitsuste mõju.

TheJulgete töötubaon hästi põhjendatud foorum, kus neid teemasid arutatakse. Kogemuste ja ideede vahetamine võiks olla võti suuremaks poliitiliseks osaluseks Saksamaal. Eesmärk: kodanike suurem kaasamine oma kogukondade ja seeläbi kogu ühiskonna kujundamisse. Kas see õnnestub, on näha. Üks on kindel: inimeste asi on oma arvamuse eest seista ja neid aktiivselt kujundada.