Uued perejuhendid Aurichile: tugi abivajavatele vanematele!

Uued perejuhendid Aurichile: tugi abivajavatele vanematele!

Viimane valimisaktiivsuse uuring näitab julgustavat tendentsi: 2025. aasta föderaalvalimistel andis oma hääle üle 82,5 protsendi hääleõiguslikest. See on kõrgeim valimisaktiivsus pärast taasühendamist ja näitab, kui aktiivselt osalevad Saksamaa kodanikud poliitilistes otsustes. Eriti tähelepanuväärne on see, et hääleõiguslikud valmistuvad eelseisvateks valimisteks hästi ja tunnevad suurt huvi poliitiliste küsimuste vastu.

Mis oleks veel võinud selle osaluse kasvule kaasa aidata? Huvitav korrelatsiooniuuring näitab, et valimisaktiivsuse arengut viimastel aastakümnetel mõjutavad erinevad tegurid, nagu demograafilised muutused ja erakondade teabekampaaniad. Föderaalvalimistel on hääleõigus kõigil 18-aastastel ja vanematel sakslastel ning demograafiliste muutuste tõttu on täheldatud 70-aastaste ja vanemate valijate osakaalu kasvu.

Fookuses vanuserühmad

Sel aastal olid eriti aktiivsed vanemad valijad. Kõrgeima valimisaktiivsuse saavutas 50–69-aastaste rühm – 85,5 protsenti. Ka nooremate seas on teatav huvi näha, isegi kui 18–20-aastaste valimisaktiivsus oli vaid 78,8 protsenti. Huvitaval kombel näitavad andmed, et 70-aastased ja vanemad mehed, kelle valimisaktiivsus on 82,6 protsenti, käivad valimas sagedamini kui nende naissoost kolleegid, kelle valimisaktiivsus on 76,8 protsenti.

Veel üks tähelepanuväärne punkt on see, et Ida-Saksamaa valimisaktiivsus jääb Lääne-Saksamaaga võrreldes jätkuvalt maha, kuid vahe väheneb aeglaselt. Madalaim valimisaktiivsus registreeriti Saksi-Anhaltis (77,7%), kõrgeim aga Baieris (84,3%). Köln II valimisringkond on 88 protsendiga kogu vabariigi tipus.

Posti teel hääletamine muutub järjest populaarsemaks

Rääkides hääletamisest: väga populaarne on ka posti teel hääletamine. 2025. aastal andis umbes 37,0 protsenti valijatest oma hääle enne valimiskuupäeva. See on vähenemine võrreldes eelmise aasta pandeemiaga seotud 47,3 protsendiga, kuid see on selge märk üleminekust mugavamatele hääletusvormidele. Alates põhjuseta postihääletamise kasutuselevõtust 2009. aastal on posti teel hääletajate arv pidevalt kasvanud.

Statista andmeil on hääleõiguslikke üle 60 miljoni inimese ja eks ole näha, kuidas need numbrid lähiaastatel arenevad. Viimased valimised näitavad, et need kodanikud osalevad aktiivselt meie riigi demokraatlikus kujundamises ja on oluliseks eeskujuks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2025. aasta liiduvalimised ei jää ajalooraamatusse mitte ainult kõrge valimisaktiivsuse tõttu, vaid on ka näitaja ühiskonna kasvavast poliitilisest osalusest. Järgmised valimised näitavad, kas see trend jätkub või tuleb jälle langus, nagu varemgi on vahel täheldatud.

Lähikuud toovad kaasa palju poliitilisi arutelusid ja võime uudishimulikult näha, kuidas olukord areneb. Kodanikel on võimalus kaasa lüüa ja häält tõsta. Sellise pühendumisega saab tulevikku aktiivselt kujundada.