Uraani kaevandamine Rootsis: valitsus lubab protestidest hoolimata julgeolekut!

Uraani kaevandamine Rootsis: valitsus lubab protestidest hoolimata julgeolekut!

Peaminister Ulf Kristerssoni juhitav Rootsi valitsus on murrangulise ja vastuolulise sammuna tühistanud uraani kaevandamise keelu. Rootsi Riksdagis napi häälteenamusega tehtud otsus tähistab kõrvalekaldumist varasemast tuumaenergia järkjärgulisest kaotamisest ja on juba vallandanud mitmesuguseid reaktsioone. President Kristersson ja tema paremtsentristlik valitsus peavad seda sammu vajalikuks, et tagada energiatootmiseks vajalik tooraine ja muuta Rootsi uraaniimpordist sõltumatumaks. [Tageblatt] teatab, et Rootsi Demokraadid, kes näitavad üles selle küsimuse vastu suurt huvi, toetavad valitsust ja on taastuvenergia vastu.

Äsja avanenud võimalustega on fookusesse tõusmas ka potentsiaalsed uraanimaardlad. Kesk-Rootsis on Kanada kaevandusettevõttel District Metals väljavaade saada maailma suuruselt teine ​​uraanivaru. Selle territooriumil on muljetavaldavad 4,3 miljardit tonni uraanivarusid. Pole ime, et konkreetsed huvilised on juba esile kerkinud, eriti Jämtlandi piirkonnas, kus kohalikud elanikud ja keskkonnakaitsjad on mures. Kodanike allkirjade kampaania kogus lammutamise vastu võitlemiseks umbes 28 000 häält.

Elanike mured

Jämtlandi meeleavaldused näitavad, et piirkonna elanikkond ei taha lihtsalt kõrvalt seista ja mitte midagi teha. Naturskyddsföreningen Jämtlandi ühendus hoiatab võimalike tõsiste mõjude eest õhu-, pinnase- ja veekvaliteedile. Esimees Ulf von Sydow kritiseerib ka seda, et elanike arvamust ei arvestatud piisavalt. Saab näha, kas elanike häält võetakse otsustusprotsessis kuulda või jätkab valitsus eelkõige majanduslike argumentide kasutamist.

Keskkonnaorganisatsioonid on projekti pärast mures, sest uraani kaevandamist peetakse terviseriskiks ja keskkonda kahjustavaks. Eriti uraani ekstraheerimisel kasutatakse keemilisi aineid, mis võivad vabastada radooni ja raskmetalle. Ja see tekitab küsimusi selle kohta, kui ohutu on joogivesi, eriti Storsjönist. Paljud kardavad, et meetod võib põhjustada maarjakivimaardlate ohtlikku saastumist.

Poliitilised motiivid ja väljavaated

Rootsi valitsus põhjendab vajadust rahvusvahelise solidaarsuse järele, sealhulgas Ukraina tuumajaamade toetamiseks. Majandusminister Ebba Busch rõhutab uraanile juurdepääsu strateegilist tähtsust Rootsi jaoks. Selles kontekstis võib mõistmine, et uraanimaardlad on laiali kogu Rootsis, luua stiimuli ka rahvusvahelistele investoritele. Siiski jääb õhku küsimus, kas kaevandamine Bergi vallas Storsjönis, kus suuri muresid on juba väljendatud, saab elanike nõusoleku puudumisest hoolimata edasi liikuda.

Minister on teatanud, et vähendab nõusolekut nõudvaid protseduure, mis võivad potentsiaalselt võimaldada kaevandamise otsustamist ilma elanike nõusolekuta. Samm, mis ei põhjusta tõenäoliselt ainult kohalikke poliitilisi laineid, vaid võib avaldada püsivat mõju ka ülemaailmsele uraaniturule. Kui 2026. aasta vähendamise eelduste üle juba nii intensiivselt arutatakse, siis tundub, et Rootsi poliitikas on kuum kartul laual.

Üldiselt on uraani kaevandamise taasloa andmine Rootsi jaoks kindlasti pöördepunkt. See, kuidas poliitilised otsused koos kodanike ja keskkonnaprobleemidega kokku saavad, on endiselt põnev ning lähikuud võivad olla riigi tulevase energiapoliitika jaoks otsustava tähtsusega.