Aktiivne pension: teenige maksuvabalt ja võitlege oskustööliste puudusega!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

15. oktoobril 2025 on liiduvalitsusel kavas kinnitada aktiivpension, millega toetatakse pensionäre täiendava sissetulekuga.

Am 15.10.2025 plant das Bundeskabinett die Verabschiedung der Aktivrente, die Rentner bei zusätzlichem Einkommen unterstützt.
15. oktoobril 2025 on liiduvalitsusel kavas kinnitada aktiivpension, millega toetatakse pensionäre täiendava sissetulekuga.

Aktiivne pension: teenige maksuvabalt ja võitlege oskustööliste puudusega!

Midagi toimub Saksamaal vanemate töötajatega! Föderaalkabinet otsustas 15. oktoobril 2025 käivitada kauaoodatud aktiivse pensioni. Selle uue määrusega tahetakse pensioniealistele võimaldada maksuvabalt teenida kuni 2000 eurot – meede, mis lisaks pensionäride majandusliku olukorra parandamisele aitaks kaasa ka oskustööliste puuduse vastu võitlemisele. 65-aastane Saksa Punase Risti koduabiline Elke Bode töötab praegu 30 tundi nädalas ja teenib pensionist rohkem. Ta näeb aktiivses pensionis võimalust oma rahalise olukorra koormust veelgi kergendada ning rõhutab, kui olulised on isiklikud kontaktid klientidega ning uute kolleegide leidmine on järjest keerulisem. Thorben Goebel-Hansen, Hamburg-Harburgi õenduse ja haiglaravi tegevdirektor, rõhutab töötavate pensionäride suurt väärtust oma ettevõtte jaoks.

Aktiivne pension võiks olla paljudele pensionäridele tõeline kergendus. Praeguste andmete kohaselt töötab vaid iga viies pensionär – föderaalvalitsus peab seda näitajat liiga madalaks. Aktiivpensioni ametlik algus on kavandatud 1. jaanuaril 2026, pärast seda, kui seaduseelnõu on valitsuskabinetis heaks kiidetud ning seejärel Bundestagis ja Liidupäevas arutatud. Määruste kohandamine on endiselt võimalik kuni nende avaldamiseni Föderaalseaduse väljaandes. Eelkõige võib see mõjutada aktiivse pensioni rakendamiseks ette nähtud föderaalseid fonde, mille aastased lisakulud on 600–800 miljonit eurot.

Kes saab aktiivsest pensionist kasu?

Aktiivne pension on mõeldud eelkõige inimestele, kes on jõudnud pensioniikka ja töötavad sotsiaalkindlustusmaksekohustuslasena. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabakutselised, kes soovivad töötada üle vanusepiiri. Määrustest on aga välja jäetud töötajad, kes on ennetähtaegselt pensionil või saavad töövõimetuspensioni. Põnev on see, et vaieldav on see, kui suures ulatuses saavad FIEd aktiivsest pensionist kasu saada, sest just neid mõjutab sageli ebavõrdne maksukohtlemine.

Saksamaa Konjunktuuriinstituudi (DIW) uuring näitab, et eeskätt saavad regulatsioon kasu kõrgemapalgalistele pensionäridele. FIE tõrjumine ja vähepalgaliste pensionäride soodustuste puudumine on avaliku arutelu objektiks. Madalapalgalised töötajad võivad oma aktiivsest pensionist vähe kasu saada, samas kui ettevõtted võivad vanemaealisi töötajaid madala palgaga tööle võtta. Samuti on muret põhiseadusega, kuna see võib tuua kaasa ebavõrdsuse tulude maksustamises. See tekitab küsimusi regulatsiooni õigluse kohta ja võib samuti suurendada survet edasisteks vajalikeks reformideks.

Väljavaade ja kriitika

Eks ole näha, kuidas edasised arutelud Bundestagis aktiivsete pensionide üle kulgevad. Määrust tuleb väga tähelepanelikult jälgida, sest finantsmõju ei mõjuta mitte ainult pensionäre, vaid ka ettevõtteid ja maksumaksjaid. Vanemate töötajate aktiivne kaasamine võiks lahendada oskustööliste puuduse, kuid pole selge, kas aktiivse pensioni tõotav rahaline leevendus ka nendeni, kes seda hädasti vajavad.

Paljude jaoks võib see siiski olla samm õiges suunas, et vanemas eas töötamine oleks mitte ainult võimalik, vaid ka atraktiivne. Kui paljud pensionärid loodavad lisasissetulekule, siis aktiivne pension võib potentsiaalselt anda vajaliku aluse täisväärtuslikuks eluks ka vanemas eas. Vaevalt saab aga eitada, et enne lõpliku määruseni jõudmist on veel palju selgitada. Poliitikute ja asjassepuutuvate inimeste hääl on otsustava tähtsusega aktiivse pensioni aktsepteerimise tagamisel ühiskonna laiemas kihis.

Lisateabe saamiseks lugege artikleid teemal ndr.de, buerger-geld.org ja diw.de.