Kiirteeprojektid Hamburgis: CDU hoiatab rahapuuduse ja seisaku eest!

Kiirteeprojektid Hamburgis: CDU hoiatab rahapuuduse ja seisaku eest!

Hamburgi poliitilisel maastikul on palju segadust ja seda mitte põhjuseta. Bundestagi CDU liige Christoph Ploß ei tee asju poole võrra ja hoiatab tungivalt ohu eest, mis ähvardab arvukaid olulisi kiirteeprojekte. Ta käsitleb eelkõige A26 East ehitamist ning A1 laiendamist Harburgi ja Moorfleeti vahel. Nende murettekitavate väljavaadete põhjuseks on föderaalrahandusministri Lars Klingbeili uued finantsplaanid, mis võivad need projektid peatada. Ploßi sõnul ei ole need meetmed enam vastuvõetavad ja ta teatab, et asub selle finantsplaneerimise vastu võitlema.

Surve kasvab, eriti arvestades, et olemasolevad ehitusload võivad olla ohus. Bundestag arutab peagi 2026. aasta eelarvet ja finantsplaneerimist aastani 2029. Ploß juhib tähelepanu, et föderaalvalitsus kavatseb aastatel 2025–2029 võtta endale üle 850 miljardi euro uut võlga, mida Föderaalkontroll kritiseerib kui ebamõistlikku majanduspoliitikat. Need mured ei ole alusetud, sest B73 demonteerimine Harburgis ja A26-East ehitamine on omavahel tihedalt seotud.

Poliitika ja infrastruktuur risttules

CDU Hamburgis on ärevil. Ka parlamendifraktsiooni transpordipoliitika eestkõneleja Philipp Heißner hoiatab kuni 2029. aastani keskpika perioodi finantsplaneerimise kaugeleulatuvate tagajärgede eest. Ta näeb teravas ohus mitmeid olulisi taristuprojekte, mis on Põhja-Saksamaa majandusarengu seisukohalt keskse tähtsusega. Eelkõige on pendeldajate ja Hamburgi majanduse jaoks hädavajalikud maantee A26-East ja A1 laiendamine.

Muret ei väljenda ainult CDU. Ka Hamburgi SPD parlamendifraktsioon reageerib Ploßi väljaütlemistele mõistmatusega ja vaidleb vastu, et finantsplaanide kriitika pole põhjendatud. See arutelu võib anda täiendavat tõuget poliitilisele arutelule, sest lõppkokkuvõttes on see palju enamat kui lihtsalt kiirtee – see puudutab piirkonna majanduslikku tulevikku.

Ehitusprojektid surve all

Olukorra muudavad veelgi plahvatuslikumaks juba käimasolevad või kavandatavad projektid, mis võivad ehitusalase kooskõlastuse puudumise tõttu soiku jääda. Need projektid, nagu A39 lõhe kaotamine ja A20 edasine ehitamine, on olnud planeerimisetapis aastaid ja vajavad kiiresti ehituse heakskiitu. Nõue Bundestagilt tegutseda ja Põhja-Saksamaa transpordi infrastruktuuri kindlustada on muutumas valjuhäälseks ja selgeks.

Lisaks plaanib Hamburg luua uue liidu, et ületada eelseisvad väljakutsed ehitus- ja renoveerimisprojektide vallas. See algatus võib osutuda vajalikuks, kuna taristuettevõtjad on järjest suurema surve all oma projektid õigeaegselt ellu viia ja samal ajal piirkonna majanduslikku koormust hallata.

Minister esitab lõpuks oma eelarve 24. septembril Bundestagis, mis on Põhja-Saksamaa taristu tuleviku jaoks ülioluline.