Tähelepanu, Alam-Saksimaa! Rohkem kui 130 omavalitsust tõstavad kinnisvaramakse!
Rohkem kui 130 Alam-Saksi liidumaa omavalitsust kavandavad 2025. aastal kinnisvaramaksu tõstmist, et tulla toime rahaliste kitsaskohtadega.

Tähelepanu, Alam-Saksimaa! Rohkem kui 130 omavalitsust tõstavad kinnisvaramakse!
Alam-Saksimaal on ähvardamas kinnisvaramaksu tõstmise laine. Valju NDR Peaaegu iga seitsmes omavalitsus plaanib tänavu tõsta kinnisvaramaksumäärasid. Arvestades pidevalt kasvavaid kulusid koolidele, lasteaedadele, töötajatele ja teedele, on kogukondadel sageli vähe valikut, kui nad soovivad oma maksevõimet kindlustada.
Enam kui 130 omavalitsusest, mis kavandavad suurendamist, tõmbab Schneverdingen tähelepanu 500 m² ja 120 m² elamispinna suuruste kinnistute juurdekasvuga umbes 170 eurot aastas. See on eriti murettekitav, kuna omavalitsuste finantsolukord on alates 2020. aastast pidevalt halvenenud ja 2024. aastat peetakse eriti kriitiliseks.
Omavalitsuste finantsraskused
Alam-Saksi liidumaa linnade ja valdade sularahalaenud ulatusid mullu hirmuäratava summani 2,45 miljardi euroni. Ebakindla olukorra näide on Bergenis asuv Hinrich Wolffi kool, mille uue hoone ehitamine on alates 2019. aastast edasi lükatud. Uue hoone realiseerimiseks oleks vaja linna võlga kahekordistada. Seetõttu jääb ainsaks võimaluseks selliste rahaliste lünkade kaotamiseks tõsta kinnisvara- ja ettevõtlusmakse.
Need põhimõttelised muudatused ei ole kriitikata. Paljud hääled kritiseerivad osariigi ja föderaalvalitsuste ebapiisavat toetust. Maksumaksjate liidu eksperdid on rahalise olukorra parandamiseks pakkunud halduskulude kokkuhoiuks mitme omavalitsuse ühendamist.
Kinnisvaramaksureform ja selle tagajärjed
Föderaalkonstitutsioonikohtu 2018. aasta otsusest ja 2019. aasta kinnisvaramaksu reformi seadusest tulenenud kinnisvaramaksureformi mõju on tunda ka teistes liidumaades. Näiteks Berliinis loodetakse uue kinnisvaramaksuga 2025. aastal saada tulu 891,3 miljonit eurot, mis on 4,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, teatab rbb24. Siin kardetakse aga, et paljude omanike maksukoormus võib oluliselt tõusta, mida on juba kritiseerinud ka omanike ühistu “Haus & Grund” esindajad.
Reform näeb ette, et 2024. aasta lõpuks tuleb Saksamaal ümber hinnata umbes 36 miljonit kinnistut. Selle ümberarvutamise eesmärk on võimaldada õiglasemat maksuarvestust, kusjuures maksumäära määravad omavalitsused ise. Uute kinnisvaraväärtuste ja maksunäitajate avaldamiseni valitseb aga ebakindlus, sest paljud omavalitsused peavad oma hindamismäärasid vastavalt kohandama.
Ülesanded ja digitaliseerimine
Eelseisev reform seab suuri väljakutseid ka haldusasutustele: päevakorral on kinnisvara registreerimine ja hindamine. Siin on oluline haldustöö digitaliseerituse aste. Elektrooniline protsesside töötlemine ja digitaalne failihaldus on muutumas halduskorralduse kaasajastamise seisukohalt ülioluliseks. Valju BUP munitsipaalnõuanded Kinnisvaramaksureformi saab kasutada ka võimalusena parandada haldusstruktuure.
Üldiselt on selge, et tõusvad kinnisvaramaksud Alam-Saksimaal ja teistes liidumaades on sageli lihtsalt reaktsioon omavalitsuste jätkuvatele rahalistele kitsaskohtadele. Jääb näha, milline on nende meetmete pikaajaline mõju kodanikele ja kohalikule poliitikale.