Alam-Saksimaa rahalises kitsaskohas: omavalitsused nõuavad rohkem toetust!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Alam-Saksi liidumaa omavalitsused nõuavad riigilt rohkem rahalist toetust. Haiglate puudujääk koormab eelarveid.

Niedersachsens Kommunen fordern mehr finanzielle Unterstützung vom Land. Defizite bei Krankenhäusern belasten die Haushalte.
Alam-Saksi liidumaa omavalitsused nõuavad riigilt rohkem rahalist toetust. Haiglate puudujääk koormab eelarveid.

Alam-Saksimaa rahalises kitsaskohas: omavalitsused nõuavad rohkem toetust!

Mis teeb Alam-Saksi liidumaa haiglate ja päevakeskuste rahastamise praegu nii keeruliseks? Üha enam omavalitsusi tunneb, et föderaal- ja osariikide valitsused on põhiteenuste rahaliste vahendite osas hüljatud. Vastavalt aruandele kma võrgus Alam-Saksimaa omavalitsused registreerisid 2022. aastal šokeeriva nelja miljardi euro suuruse puudujäägi. Alam-Saksi piirkonnanõukogu (NLT) president Marco Prietz väljendas hiljuti Hannoveris neid muresid ja andis mõista, et omavalitsused peavad usaldama riigi rahastamiskohustusi. See usaldus on aga praegu kõvasti kõigutatud.

Eriti murettekitav on olukord haiglates. 2024. aastaks peavad iseseisvad linnad ja rajoonid koguma kliinikute toetamiseks ligikaudu 600 miljonit eurot – kuigi see on tegelikult haigekassade kohustus. Prietz kritiseeris seda teravalt, kuna see piiras lubamatult kohalikku omavalitsust ning linnade ja rajoonide kujundusvõimalusi.

Uued eeskirjad võlgade kohta Alam-Saksi liidumaa omavalitsustes

Selle pingelise olukorra vastu võitlemiseks teatas puna-roheline osariigi valitsus, et annab omavalitsustele rohkem mänguruumi. Vastavalt aruandele nwzonline Edaspidi ei pea omavalitsused mujal võlgu olevate kliinikute jaoks täiendavaid laene tasaarveldama. Seda määrust esitleti peaminister Stephan Weili (SPD) ja linnapeade kohtumisel ning see hakkab kehtima aastatel 2024–2026. Alates 2027. aastast jõustub föderaalse tervishoiuministri Karl Lauterbachi haiglareform, mida paljud pikisilmi ootavad.

Uus määrus tekitab aga nördimust mõnes omavalitsuses, eriti Friisimaa rajoonis, kus 2024. aasta eelarves on oodata 32 miljoni euro suurust puudujääki. Ringkonnahaldur Sven Ambrosy andis mõista, et omavalitsused ei saa riigilt rahalist toetust oodata, ja kirjeldas olukorda masendav.

Vastutuse nihutamise kriitika

Paljud peavad praegust võlgade võtmise strateegiat "vastutuse nihutamise" vormiks. NLT peadirektor prof dr Hubert Meyer kutsus samuti üles ühtseid föderaalseid kohustusi omavalitsuste huvides paremini täitma. Mõned linnapead, näiteks Claudio Griese Hamelinist, tõid välja linnade keerulise eelarveolukorra ja rõhutasid, kui oluline on, et silme ees on selged lahendused.

Saksamaa munitsipaalhaiglad mängivad arstiabis üliolulist rolli ja pakuvad palju töökohti – see pole märgatav mitte ainult Alam-Saksimaal, vaid on ka üleriigiline väljakutse. Saksamaal on arvude järgi kokku 539 munitsipaalhaiglat, mis on mitmel pool tõsises hädas. Föderaalvalitsus peab kiiresti töötama haiglate rahastamise muutmise nimel, et osariigid ei jääks nende kliinikute puudujäägi alla, nagu see juhtub Meditsiiniline ajakiri määrab.

Olukord on selge: eelolev periood peab näitama, kas võetud meetmed on piisavad omavalitsuste ja nende haiglate koormuse leevendamiseks. Hea võimalus selleks oleks tugevdada omavalitsuste rahalist sõltumatust ja samal ajal võtta föderaalvalitsuselt rohkem vastutust. Kodanikud loodavad, et edaspidi ei pea ootama ainult tühje lubadusi.