Suche
Sensatsiooniline leid Schöningenis: 300 000 -aastane hobune DNA avastas!
Schöningeni uuringud näitavad Equus Mosbachensis 300 000 -aastast DNA -d, selgitades hobuste arengut.
Sensatsiooniline leid Schöningenis: 300 000 -aastane hobune DNA avastas!
Alam -saksimaal asuvas Schökenis asuv arheoloogiline sait on viimastel päevadel muutunud suurejoonelise leidmise keskkonnaks. Senckenbergi inimese evolutsiooni ja paleoenvirthi teadlased seoses Tübingeni ülikooliga on edukalt rekonstrueerinud väljasurnud hobuse “Equus mosbachensis” geneetilise meigi, mis esindab tohutuid edusamme hobuste evolutsiooni uurimisel. See sensatsiooniline leid pärineb umbes 300 000 -aastasest kaevamispaigast, kus leiti ka vanimad teadaolevad jahirelvad - puidust oda -. Üle 35 erinevat tüüpi ja sajad väljasurnud hobuse -sarnased inimesed näitavad evolutsiooniajaloo mitmekesisust.
Mis teeb selle nii eriliseks? Valjult uudised38.de Schöningeri DNA -d peetakse vanimaks tuntud geneetiliseks materjaliks, mis on kunagi avatud vabaõhu tingimustes edukalt eraldatud. Siiani on teaduslik eeldus, et DNA suudab üle elada kuni 240 000 aastat väljaspool koopaid või igikeltsa. Schöningenis leidsid teadlased aga, et jäänuseid hoiti püsivalt niisketes, madala -oksügeeniga setetes, mis põhjustasid looduslikku kaitset.
Ülevaade minevikust
Hiljuti tuntud ajakirjas "Looduse ökoloogia ja evolutsioonis" avaldatud uurimistöö näitab, et Schöngeni hobused kuuluvad joonele, mida peetakse kõigi kaasaegsete hobuste päritoluks. See analüüs ei saa mitte ainult selgitada ajaloolisi andmeid "Equus mosbachensis" kohta, vaid ka valgustada kaasaegsete hobuste sugupuud ja mõista nende loomade rännet Põhja -Ameerikast Euraasiasse. Kaks suurt rändelainet - üks umbes 2,6 miljonit aastat tagasi ja ülejäänud 900 000–800 000 aastat tagasi - on nüüd hõivatud.
Geneetilised jäänused, mis avastati endises ligniidi kaevandamisel avatud -aarates tingimustes, laiendavad hobuste arengu varasemat teadmiste lünka. Schöningeri leiab uurimistöö pöördepunkti, kuna need näitavad, et vana DNA suudab ellu jääda ka ebasoodsas leidkeskkonnas. See avab uusi võimalusi varasemate loomaliikide geneetilise mitmekesisuse uurimiseks.
Arheoloogiline tähendus
Schöningen ise asub Saksi-Anhaltiga piiri lähedal ja on tuntud oma arheoloogiliste leidude poolest, millel on varase inimkonna mõistmiseks keskne tähtsus. Kuidas Fieldsberg.de Selgitab, et Schöningeri hobuste DNA uurimine on paljulubav alus arheoloogia edasiseks uurimiseks. Tapetud loomade luud leiti puidust oda lähedal, mis näitab nende keskset rolli varajaste inimliikide toiduallikana.
Schöningeri leiud pole mitte ainult teaduse jaoks suur tähtsus. Need illustreerivad ka inimeste ja loomade suhete pikka ja sündmuslikku ajalugu. Selle vana ühenduse mõistmine võib aidata meil paremini mõista moodsa loomakasvatuse ja hobuste rolli erinevates kultuurides. Kuidas Zeit.de Aruanded näitavad lõpuks ka, et meie teadmised loomade evolutsioonist ja kodustamisest kasvavad pidevalt ja sellised avastused annavad väärtusliku panuse.