Sensatsiooniline leid Schöningenis: avastati 300 000 aastat vana hobuse DNA!

Sensatsiooniline leid Schöningenis: avastati 300 000 aastat vana hobuse DNA!

Schöningeni arheoloogiline leiukoht Alam-Saksimaal on viimastel päevadel saanud suurejoonelise leiupaigaks. Senckenbergi inimevolutsiooni ja paleokeskkonna keskuse teadlased koostöös Tübingeni ülikooliga on edukalt rekonstrueerinud väljasurnud hobuseliigi Equus mosbachensis genoomi, mis kujutab endast tohutut edu hobuste evolutsiooni uurimisel. See sensatsiooniline leid pärineb umbes 300 000 aasta vanusest väljakaevamiskohast, kust avastati vanimad teadaolevad jahirelvad – puust odad. Üle 35 erineva perekonna ja sajad väljasurnud hobuslaste liigid näitavad evolutsiooniajaloo mitmekesisust.

Mis teeb selle leiu nii eriliseks? Valju news38.de Schöningeri DNA-d peetakse vanimaks teadaolevaks geneetiliseks materjaliks, mis on kunagi edukalt vabaõhutingimustes eraldatud. Seni oli teaduslik eeldus, et väljaspool koopaid või igikeltsa suudab DNA ellu jääda vaid kuni 240 000 aastat. Schöningenis leidsid teadlased aga, et säilmeid hoiti püsivalt niisketes hapnikuvaestes setetes, mis pakkusid loomulikku kaitset.

Sissevaateid minevikku

Hiljuti tunnustatud ajakirjas Nature Ecology & Evolution avaldatud uurimus näitab, et Schöningeri hobused kuuluvad sugupuusse, mida peetakse kõigi kaasaegsete hobuste päritoluks. See analüüs ei võimalda mitte ainult selgitada ajaloolisi andmeid "Equus mosbachensise" kohta, vaid ka heita valgust kaasaegsete hobuste sugupuule ja jälgida nende loomade rännet Põhja-Ameerikast Euraasiasse. Nüüdseks on dokumenteeritud kaks suurt rändelainet – üks umbes 2,6 miljonit aastat tagasi ja teine ​​900 000–800 000 aastat tagasi.

Geneetilised jäänused, mis avastati vabaõhu tingimustes endisest pruunsöe avakaevandusest, suurendavad praegust lünka teadmistes hobuste evolutsiooni kohta. Schöningeni leiud kujutavad endast pöördepunkti uurimistöös, sest need näitavad, et iidne DNA suudab ellu jääda ka ebasoodsas keskkonnas. See avab uued võimalused mineviku loomaliikide geneetilise mitmekesisuse uurimiseks.

Arheoloogiline tähtsus

Schöningen ise asub Saksi-Anhalti piiri lähedal ja on tuntud oma arheoloogiliste leidude poolest, mis on varajase inimkonna mõistmisel keskse tähtsusega. Kuidas Senckenberg.de selgitab, et Schöningeri hobuste DNA uurimine on paljulubav alus edasistele arheoloogiauuringutele. Puust odade lähedalt leiti kütitud loomade luid, mis viitavad nende keskset rolli varajaste inimliikide toiduallikana.

Schöningeni leiud ei oma suurt tähtsust mitte ainult teaduse jaoks. Samuti illustreerivad need inimeste ja loomade vaheliste suhete pikka ja sündmusterohket ajalugu. Selle iidse seose mõistmine võib aidata meil paremini mõista kaasaegse loomakasvatuse arengut ja hobuste rolli erinevates kultuurides. Kuidas zeit.de aruannete kohaselt näitab uuring lõpuks, et meie teadmised loomade evolutsiooni ja kodustamise kohta kasvavad pidevalt ning et sellised avastused annavad sellesse väärtusliku panuse.