Uus kraaviühistu Hohnstorfis: kodanikud võtavad veemajanduse üle!

Uus kraaviühistu Hohnstorfis: kodanikud võtavad veemajanduse üle!

Hohnstorfis toimub palju: on asutatud uus kraaviühistu, mis on pühendunud 400 meetri pikkuse kuivenduskraavi hooldamisele. Piirkonnas, mis sageli kannatab märja pinnase käes, on see samm õiges suunas. Algatuse algatasid üheksa pühendunud liiget, kes hoolitsevad veemajanduse eest ja võtavad seeläbi osa vastutusest enda kätte.

Linnapea Dirk Lindemann näeb ühingu asutamises ebabürokraatlikku lahendust olemasolevale probleemile. Arengukava nägi algselt ette, et elanikud jätavad oma kinnistutele viie meetri laiuse riba. See projekt aga ununes, mis tähendas, et linnaosa pidi paluma elanikel alad uuesti puhastada. Huvitav on see, et veeühistu annab nüüd vastutuse kraavi eest vallale, kes annab selle ülesande uuele ühistule üle. Ühistu liikmed ei vastuta ainult kraavi korrashoiu eest, nad maksavad ka Ilmenau ühingule ühistumaksu.

Kraavi oluline roll

Kraavil on elurajooni kuivenduses ülioluline roll, seda eriti üha sagedasemate vihmasadude ajal, mida kliimamuutused võimendavad. See muudab veemajanduse kiireloomulisemaks kui kunagi varem. Elbe soo on looduslikult vastuvõtlik niiskusele, kuid uutest elamupiirkondadest tingitud tihenemine muudab vihmavee ära imbumise palju raskemaks. Üks punkt, millest ei saa piisavalt sageli rääkida, on selliste arengute mõju keskkonnale, eriti mis puudutab elurikkust ja veebilanssi.

Loodusmetsaakadeemia selgitab, et ajaloolised kuivendusmeetmed on sageli kaasa toonud mulla kuivamise ja veevõlgade tekkimise. Ulatuslik drenaaž, mida propageeriti juba 18. sajandil monokultuuride loomiseks, avaldab ümbritsevale alale pikaajalist mõju. Neid arenguid on süvendanud nii kliimamuutus kui ka inimühiskonna veevajadus. Seetõttu on föderaalvalitsus algatanud föderaalprogrammiga "Vesi: N" meetmed, mis käsitlevad säästvat veemajandust ja soovivad uuendusi praktikas rakendada.

Jätkusuutlikkus ja naabruskond

Säästva veemajanduse edendamiseks tehakse tööd veebilansi kallal nii Hohnstorfis kui ka paljudes teistes Saksamaa piirkondades. Brandenburgi näide näitab, et kuivendustaristu demonteerimine muutub üleujutusohu minimeerimiseks üha olulisemaks. Midagi sarnast peab silmas ka naaber-Hollandi riik, sest veeolude parandamiseks on vältimatu olemasolevate kraavide kahtluse alla seadmine.

Hohnstorfis asuv Grabenverein mitte ainult ei aita kaasa hooldusele ja hooldusele, vaid edendab ka naabruskonna ühtekuuluvust ja loob seeläbi kohapeal praktilisi lahendusi. Liikumine elanike aktiivsema rolli suunas võib olla positiivseks eeskujuks teistele kogukondadele, kes seisavad silmitsi sarnaste veemajandusprobleemidega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Hohnstorfi uue kraaviühistu loomine kujutab endast mõistlikku pühendumist kohalikule veemajandusele. Ajal, mil vesi muutub ressursina üha väärtuslikumaks, näitavad ühingu liikmed, kuidas saame ühistegevusega aktiivselt kaasa aidata keskkonna parandamisele. Kliimamuutuste mõju tõttu tuleb selline pädev juhtimine piirkondlikult kinnistada ja panna alus jätkusuutlikule perspektiivile.

Nende teemade kohta saate lisateavet artiklitest Riigileht, Loodusliku Metsa Akadeemia ja see Föderaalne Teadusministeerium loe üles.