Alam-Saksimaa relvastab end: 7 miljonit eurot droonikaitseks 2026. aastal!

Alam-Saksimaa relvastab end: 7 miljonit eurot droonikaitseks 2026. aastal!

Alam-Saksimaal suureneb mure droonide turvalisuse pärast. Siseminister Daniela Behrens (SPD) plaanib järgmisel aastal droonikaitsesse investeerida ilmatu seitse miljonit eurot. See otsus järgib murettekitavat tendentsi: droonide ülelende registreeriti 2025. aasta esimesel poolel rohkem kui kogu eelneval aastal. 2024. aastal loendas politsei kokku 131 intsidenti, mille käigus märgati droone sõjaväerajatiste, kriitilise infrastruktuuri ja Bundeswehrile varustust tarnivate ettevõtete kohal. Need arengud tõstatavad küsimusi: kui turvalised on meie rajatised ja mida nende kaitsmiseks tehakse? Valju NDR Alam-Saksi liidumaa politsei ei suuda praegu tõhusalt tõrjuda spioonidroonide põhjustatud ohtusid. Seetõttu rõhutab Behrens sobivate tehnoloogiate hankimise vajadust avastamise ja kaitse jaoks.

Kui heita pilk aruteludele, mida võib oodata põhjapoolsel siseministrite konverentsil, saab selgeks, et tegemist on enamaga kui lihtsalt droonidega. Behrens ja tema kolleegid soovivad arutada hübriidohtusid, mis hõlmavad mitte ainult droone, vaid ka küberrünnakuid. Selliste ohtudega tegelemine on endiselt keeruline, sest sageli on ebaselge, kas vastutab Bundeswehr või riigipolitsei, eriti kui droonid ilmuvad sõjaliste asukohtade lähedusse.

Hübriidohtude mõistmine

Tavapäraste, digitaalsete ja psühholoogiliste meetodite kombinatsioonist koosnevad hübriidohud võivad oluliselt ohustada demokraatlike süsteemide stabiilsust. Nagu aruandes Alam-Saksimaa Nagu eespool öeldud, on selliste rünnakute eesmärk kriitilise infrastruktuuri destabiliseerimine ja usalduse õõnestamine valitsusasutuste vastu.

Neid ohte on erinevaid: alates IT-süsteemidele suunatud küberrünnakutest kuni desinformatsiooni levitamiseni. Alam-Saksimaa, mis on väga võrgustatud ja digitaliseeritud, on selle suhtes eriti haavatav. Sageli juhtub ka seda, et sellised rünnakud jäävad allapoole avatud konflikti läve, mistõttu on neid raskem avastada. Seetõttu on kodanike tundlikkuse suurendamine ja harimine väga oluline. Sellised meetmed nagu ühtse kontaktpunkti loomine siseministeeriumis ja investeerimine küberjulgeolekusse on sammud õiges suunas.

Edasine tee

Osana jõupingutustest droonide vastu võitlemiseks ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks on küberluureinstituut uues aruandes tutvustanud erinevaid meetmeid. Sügavas analüüsis, et CII avaldatud, juhib tähelepanu vajadusele edendada nii struktuurilist kui ka tehnilist vastupidavust. Arutatakse kõvade ja pehmete tapmismeetmete kasutuselevõttu, samuti psühholoogilisi tegureid, mis mängivad rolli hübriidohtude eest kaitsmisel.

Selle võib kokku võtta: Alam-Saksimaa seisab silmitsi väljakutsega, mis ei puuduta ainult politseid, vaid ka ühiskonda tervikuna. Praegused hübriidohtudega võitlemise strateegiad nõuavad riigi, ettevõtjate ja kodanike ühist arusaama ja koostööd. Ainult nii saame kogukonnana jääda tugevaks ja vastupidavaks õhus olevate ohtude suhtes.