Agressiivne surumine B3 peal: 18-aastane kohtus!

Agressiivne surumine B3 peal: 18-aastane kohtus!

Oli täiesti tavaline pühapäeva õhtu, kuid Nörten-Hardenbergi maanteel 3 juhtus intsident, mis näitab taaskord agressiivse sõidukäitumise probleemi liikluses. 29. juunil 2025 kella 21.40 paiku sõitsid 23-aastane juht ja tema 19-aastane kaasreisija Northeimi poole, kui 18-aastane juht ahistas neid. Noormees sõitis lähedale ja vilgutas mitu korda esitulesid, mis oli esimene märk agressiivsusest. Järgnes möödasõidumanööver, mis olukorda eskaleeris.

Pärast möödasõitu pidurdas 18-aastane noormees 23-aastase auto ees järsult, mis sundis teda järsult pidurdama. Õnneks liiklusõnnetust ei juhtunud, kuid Northeimi politsei tuli sündmuskohale, kui leidis kaks noormeest kiirtoidurestorani parklast. Need kaks ei andnud juhtunu kohta mingit infot, mis uurimist ei lihtsustanud. 18-aastase noormehe suhtes alustati menetlust liikluses sundimise tõttu, mis on viimasel ajal järsult suurenenud. Vastavalt aruandele Saksamaa liiklusohutusnõukogu (DVR), kasvas agressiivne käitumine liikluses 2024. aastal 3,5%.

Sund liikluses: kasvav probleem

Politsei senine kuritegevuse statistika näitab, et 2024. aastal registreeriti liikluses kokku 37 614 sundjuhtumit. Teatamata jäänud juhtumite arv on ilmselt oluliselt suurem. Paljud liiklejad, olgu autojuhid, jalgratturid või jalakäijad, kogevad iga päev vastastikust takistust ja sobimatut provokatiivset tegevust. Ka stress, kiire tempo ja ajasurve igapäevaelus soodustavad tujude kiiret keemist.

DVR-i president Manfred Wirsch kutsub kõiki liiklejaid üles suhtuma üksteisesse tähelepanelikult. Eriti märgatavad on dramaatilised stseenid tipptunni liikluses, kus agressiivset käitumist esineb eriti sageli. Uuring näitab, et 63% vastanutest soovib potentsiaalsetele kuritarvitajatele karmimaid tagajärgi. Laialdaselt toetatakse selliseid meetmeid nagu täiendavad haridusprogrammid meedias ja sotsiaalvõrgustikes.

Mida mõeldakse sunni all?

Sundimine liikluses on kõike muud kui tühine rikkumine. Tegemist on kuriteoga, mille eest saab karistada raskete karistustega, mis ulatuvad rahatrahvist kuni kolmekuulise juhtimiskeeluni. Lisaks on võimalike tagajärgede nimekirjas punktid Flensburgis. Kindlasti mõistavad kõik, et teiste liiklejate tõukamist või tahtlikku aeglustamist tuleks vaadelda kui sundimist. Täpne eristamine on aga sageli keeruline ja sõltub käitumise intensiivsusest ja kestusest, nagu on määratlenud Stuttgarti kõrgema piirkonna kohus.

Need juhtumid nõuavad transpordimaailma ümber mõtlemist. Kunagi ei tohiks olla nii, et stress või isiklik pettumus langeb teiste liiklejate peale. Ühiskond peab õppima teedel töötavate inimeste suhtes rohkem empaatiat üles näitama ja seeläbi sujuvale liikluskorraldusele kaasa aitama. Tähelepanelik kohtlemine pole mitte ainult nõue, vaid ka vajadus.

Nörten-Hardenbergi juhtumid on veel üks näide sellest, et tänavatel on rohkem, kui esmapilgul paistab. Igapäevases saginas peame me kõik hästi hakkama saama liikluses käitumisega ega unusta kunagi, et ohutus peab alati olema esikohal.