Huumor ja digitaliseerimine: Henning Lühr muudab halduse revolutsiooni!

Huumor ja digitaliseerimine: Henning Lühr muudab halduse revolutsiooni!

Osana elavast arutelust huumori üle avalikus teenistuses jagas hiljuti oma kogemusi ja arusaamu Henning Lühr, digitaalse osaluse instituudi auprofessor ja endine Bremeni riiginõunik. Lilienthalis toimunud ühisõhtusöögil avaldas ta, et tal pole pika tööelu jooksul lemmikut riigiametniku nalja, kuna igapäevaelus administratsioonis on juba piisavalt satiirilisi elemente pakkuda. “Täna peegeldab avalik teenistus ühiskonda paremini,” ütles Lühr ning värskendav on tõdeda, et suhtlus kontorites on muutunud avatumaks ja humoorikamaks. Weser-Kurier teatab, et koos Lühr on avaldanud fraasi administratsiooni humoorikad terminid, milles võib leida mõiste “osariigi jumbo” – laen, mida mitu liiduriiki koos võtavad.

Kuid huumor pole ainult meelelahutuseks. Lühr rõhutab, et on oma keskkonnas kogenud humoorika suhtlemise positiivset mõju. Näide: Ta valmistas kolleegidele seitsmekäigulise eine, mis mitte ainult ei soodustanud suhteid, vaid tagas ka harmoonilise tööõhkkonna. Ta on rohkem kui naerdes mures avaliku teenistuse tõsiduse ja reformivajaduse pärast.

Digitaliseerimise väljakutse

Keskseks teemaks, millele Lühr on pühendunud, on digitaliseerimine avalikus halduses. Selle valdkonna aeglase digitaliseerimisega on Saksamaa EL-i 27 riigi seas alles 21. kohal, mis on peamiselt tingitud föderalismist ja omavalitsuste suurest arvust. Ta näeb seda väljakutset vajaduses lihtsustada haldusprotsesse, näiteks andes lastetoetuste büroodele automaatselt sünnitusteateid. d-velop kinnitab, et digitaliseerimist nähakse olulise võimalusena tõsta tõhusust ja parandada avaliku teenusega rahulolu. Kodanikud saavad sellest kasu, sest nende mured tuuakse üha enam esile.

Digitaliseerimise praegune seis on vaatamata paljudele võimalustele endiselt keeruline. 80% raskustest on organisatsioonilised, samas kui ainult 20% on tehnilised. Aegunud süsteemid takistavad sageli kaasaegsete digiteenuste rakendamist. Muutuste juhtimise põhimõttelise muudatuse vajadus on muutumas üha selgemaks, et töötajaid kaasata ja hirme vähendada.

Visioon tulevikuks

Lühr on juba välja toonud plaanid, kuidas ta kantsleriks saades kõneleks linnaosavalitsuse kodanike ja ametnikega, et nende vajadusi paremini mõista. Tema nägemus halduse digitaalsest ümberkujundamisest keskendub elanikkonna spetsiifilistele vajadustele ning ta näeb raamatukogusid digiosaluse võtmeisikutena, kuna nad suudavad pakkuda tuge haldusküsimustes.

Digitaliseerumine ei ole Lühri sõnul vaid ühekordne sündmus, vaid pidev protsess, mis nõuab pidevat kohanemist ja koolitust. Tegelikult kujutab digitaalne ümberkujundamine transformatsiooni, millel on ka ajaloolised juured. Termin "digitaliseerimine" on kasutusele võetud alates 1980. aastate keskpaigast. Wikipedia rõhutab, et tegemist on analoogväärtuste ülekandmisega digitaalsesse vormingusse, mis on omakorda saadaval elektrooniliseks andmetöötluseks. Seda arengut on tunda paljudes eluvaldkondades haldusest tervishoiu ja hariduseni.

Üldiselt näitab see, et huumor võib luua silla halduses, samas kui digitaliseerimist peetakse avalike teenuste tulevikukindlaks muutmisel oluliseks sammuks. Henning Lühr on oma käsitlusega näide avaliku halduse lähenevast ümberkujundamisest, mis seab keskmesse kodaniku ega jäta tähelepanuta inimlikku suhtlemist.