Hülgepopulatsioon Alam-Saksimaal: stabiliseerimine õhuloenduse abil!

Hülgepopulatsioon Alam-Saksimaal: stabiliseerimine õhuloenduse abil!

Pilk Põhjamerele näitab häid uudiseid: hülgepopulatsioon Alam-Saksimaal on stabiliseerunud. Nagu Buten ja sisemaa teatatud, registreeritakse inventuur sel aastal kahe väikelennuki abil. Rahvaarvu täpseks jälgimiseks on augusti keskpaigani planeeritud kokku kümme lendu.

Need iga-aastased loendused on osa rahvusvahelisest hüljeste kaitse lepingust, mis hõlmab ka naaberriike Schleswig-Holstein, Taani ja Holland. Pilk numbritele näitab, et 2022. aastal loendati 8550 hüljest, 2023. aastal aga tõusis see arv 8912-ni.

Hüljeste loenduse ajalooline areng

Alam-Saksi liidumaa hülgepopulatsiooni süstemaatilisel registreerimisel on pikad traditsioonid. Loomi on loendatud alates 1958. aastast, esmalt laevadelt ja seejärel õhust aastast 1972. Juhime tähelepanu sellele, et Alam-Saksi liidumaa tarbijakaitse ja toiduohutuse amet (LAVES) on järelevalvet koordineerinud alates 2005. aastast. Läbi aastate on olnud eesmärgiks saada käsile 1960. aastatel toimunud arvukuse vähenemine.

Tänu rahvusvahelistele lepingutele, nagu 1979. aasta Berni konventsioon, on hülgejaht Alam-Saksimaal alates 1971. aastast keelatud, mis on kaasa toonud populatsiooni mõningase taastumise.

Loendamine eritingimustel

Loenduse põhiaspektiks on see, et seda tehakse mõõna ajal, kui hülged puhkavad kuivadel kaidel. Lennud toimuvad maist septembrini, mis hõlmab ka poegade sündi ja üleskasvatamist. See strateegiline planeerimine on oluline võimalikult täpsete andmete kogumiseks, nt Alam-Saksi liidumaa valitsus rõhutas.

Loendused on ka osa kolmepoolsest seire- ja hindamisprogrammist (TMAP), mis koordineerib andmeid ja annab väärtuslikku teavet varude pikaajaliseks kaitsmiseks.

Kulud ja toetus

Muide, loenduslendude rahalised kulud kaetakse Alam-Saksi riigieelarvest, mis hoiab kulud maas eelkõige tänu vabatahtlike jahimeeste toetusele. Asjaosalistel pole mitte ainult hea loendamisoskus, vaid ka ressursside vastutustundlik kasutamine.

Üldiselt võib näha, et hülgepopulatsioon Alam-Saksimaal on positiivsel teel. Arvestades varem kogetud kriise, nagu hüljeste katku tõttu 1980. ja 2000. aastatel toimunud massiline langus, on see stabiliseerumine märk edukatest keskkonnakaitsemeetmetest ja tõelisest pühendumisest meie loomade kaaslastele.