Kellad tagasi talveaega: kõik kellaajast muutub!

Kellad tagasi talveaega: kõik kellaajast muutub!

Pühapäeval, 26. oktoobril 2025 oli jälle see aeg käes: Saksamaal ja praktiliselt kõigis Euroopa riikides keerati kellad tagasi kella 2 peale öösel kell 3. See tähendab, et suveaeg on ajalugu ja soojad päevad annavad nüüd teed uuele talveajale, mis kehtib kuni 29. märtsini 2026. Dirk Piechni Time Transferi töögrupi juht Bundesanstalt (PTB) sisse Braunschweig, kinnitas, et üleminek läks sujuvalt. Tänu Frankfurdi lähedal Mainflingenis asuvale pikalainelisele saatjale “DCF77”, mis edastab seaduslikku aega, jäi kellaaja muutmine probleemideta. Sellest teatas az-online.de.

Ajamuutusel on Saksamaal pikk ajalugu. See võeti kasutusele 1980. aastal, et päevavalgust paremini ära kasutada. Kuid mitte kõik pole sellest traditsioonist entusiastlikud. Kriitikud seavad kahtluse alla ajamuutuse energiasäästumõju ja viitavad selle negatiivsele mõjule biorütmile. Hispaania kavatseb teha kampaaniat selle määruse kaotamise nimel ELis. Peaminister Pedro Sánchez on teinud selge avalduse ja teatanud, et ei näe ajamuutusel enam mõtet. Kõigi EL-i riikide jaoks ühtne lahendus jääb aga tähtedesse.

Keskenduge tervisemõjudele

Mida aga ajamuutus meie tervisele tegelikult tähendab? Erinevate uuringute kohaselt mõjutab talvele üleminek heaolu tavaliselt vähe. Seevastu suveajale üleminek põhjustab sageli unekaotust ja sellega seotud terviseprobleeme. NDR teatab organismi tundlikest reaktsioonidest suveaja muutusele, mille tagajärjeks võivad olla unehäired, südame-veresoonkonna haigused ja isegi migreen.

2024. aasta märtsi DAK-i uuring näitab, et 30% sakslastest kaebab kaebuste üle pärast ajamuutust. Eriti sageli haigestuvad naised ja 45–59-aastased inimesed. Lisaks selgus Kieli valukliiniku tänavusest uuringust, et suveaja muutusele järgnenud nädalal esines rohkem migreenihooge, eriti esmaspäeviti. Varasemad uuringud on näidanud, et suureneb ka südameinfarkti risk, mis näitas suveajale järgneval esmaspäeval kuni 24% tõusu. Seetõttu pooldavad teadlased terviseriskide vähendamiseks püsivat talveaega. Selles kontekstis juhtis NDR tähelepanu ka ööpäevarütmi tähtsusele, mis kontrollib paljusid olulisi keha funktsioone.

Põnev avastus on see, et umbes 10% geenidest sõltuvad kellaajast, mis näitab, kui tugevalt meie sisemine kell heaolu mõjutab. Teadlased soovitavad arvestada sotsiaalsete nõudmistega, kuna need põhjustavad sageli "sotsiaalset mahajäämust", mis võib põhjustada terviseprobleeme.

Mis siis edasi saab? Kuigi Saksamaa jätkab ajamuutuse järgimist, on oodata, kas EL-is muudatusi tehakse. Dialoog ajamuutuse plusside ja miinuste üle kindlasti jätkub – nii poliitilisel tasandil kui ka kodanike igapäevaelus.