Vechta ülikool võitleb Indias toiduraiskamise vastu!
Vechta ülikool osaleb Indias Bengalurus rahvusvahelises toidujäätmete vähendamise projektis.

Vechta ülikool võitleb Indias toiduraiskamise vastu!
Kogu maailmas toodetud toit on liiga väärtuslik, et seda ära visata. Siit saab alguse interdistsiplinaarne uurimisprojekt... Vecta ülikool mis tegeleb toidujäätmete ringlussevõtuga Indias Bengalurus. Seda põnevat projekti koordineerivad prof dr Andreas Bürkert Kasseli ülikoolist ja prof dr Nikolaus Schareika Göttingeni ülikoolist.
Projekti eesmärk on analüüsida linna- ja maapiirkondade koostoimeid – aspekti, mis toidukao aruteludes sageli tähelepanuta jäetakse. Saksa Teadusfond (DFG) toetab uurimisrühma pealkirjaga "Säästev maaelu – ressursid, ühiskond ja regulatsioon" ning tagab seeläbi väärtuslike arusaamade saamise selle ülemaailmse probleemi kohta.
Taust toiduainete olukorra kohta ELis
Toidukaod pole mitte ainult India, vaid ka Euroopa suur probleem. Paljudes EL-i liikmesriikides on selliseid uuringuid toidujäätmete mõõtmise ja vähendamise kohta tehtud juba aastaid Thüneni Instituut teatatud. Kasutatakse erinevaid andmekogumismeetodeid, alates statistikast ja lõpetades majapidamisuuringutega ja lõpetades jäätmete sõelumisega. Riikides kasutatavad erinevad määratlused ja kogumismeetodid on aga andmete võrdlemisel suureks takistuseks.
EL-i Komisjon asutas 2016. aastal platvormi, et ühiselt käsitleda erinevaid toidukao ja raiskamise probleeme. Sellesse platvormi kuuluvad kõik ELi riigid ja organisatsioonid, nagu FAO, OECD ja UNEP. Märkimisväärne samm oli EL jäätmete raamdirektiivi läbivaatamine 2018. aastal, millega kehtestati ühtne toidujäätmete määratlus ning nõutakse liikmesriikidelt oma jäätmemahtude mõõtmist ja korrapärast aruandlust.
Praegused meetmed toidu raiskamise vastu
Euroopa Komisjon avaldas hiljuti ettepaneku vaadata läbi jäätmete raamdirektiiv, et veelgi edendada toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamist. Selle saavutamiseks tuleb 2030. aasta lõpuks kehtestada siduvad jäätmetekke vähendamise eesmärgid. Nende hulka kuuluvad näiteks toiduainete töötlemise ja tootmise vähendamine 10%, samuti muljetavaldav 30% vähendamine jaekaubanduses, restoranides ja majapidamistes, näiteks Euroopa Parlamenti määrab.
2024. aasta märtsis võttis parlament vastu oma seisukoha läbivaatamise kohta, kutsudes üles seadma veelgi ambitsioonikamaid eesmärke: vähendada toiduainete töötlemisel vähemalt 20% ning jaekaubanduses ja toitlustusteenustes 40%. Teised lahendused toidu raiskamise vastu võitlemiseks hõlmavad "inetute" puu- ja köögiviljade reklaamimist, ebaausate turutavade jälgimist ja kuupäeva märgistuse täpsustamist.
Kõigi nende meetmetega annab EL märku, et toidu raiskamise vastane võitlus ja toidu ressursse säästev kasutamine on päevakorras esikohal. Vechta ülikooli lähenemine võiks siin anda otsustava tõuke ja aidata kaasa meie aja ühe pakilisema probleemi lahendamisele.